Maiole julge- lihtsalt hea... :)

Kunagi pidin ma koos kahe tuttavaga sellesse purki koguma ainult paberraha auto jaoks :P Aga kujunes nii, et sinna koguneb ainult ühekrooniseid, sest mündid on läikivamad ja kõlisevamad ja muidu ilusamad ja raha kogumise eesmärk on ka muutunud- punased kingad :) Igatahes tühjendasin purgi ära, sest sinna ei tahtnud enam suurt midagi mahtuda ja pangast sain 531 eeku. Noh paberraha panin kõrvale ja nüüd tuleb veel purgitäiekene koguda, siis toon oma punased iludused poest ära!!! Igatahes pean tänama oma väsimatut toetajat, kes on seda purki täiendanud nii mõnegi saiakese ja muude maiuste väärtuses summaga- Margit!!! See kõige usinam pähkliarmastaja!!!!

Hmmm, nagu tulin koolist ja siis vaatasin, et ma olen pruune värviplekke täis ja mu riided ka, aga siis tuli välja, et see on sulanud šokolaad. Maitea, kuidas ta igale poole sai, aga vähemalt ei olnud värviplekid- seekord... Mingi meenus see, kui Virx tuli koolis mu juurde ja ulatas mulle koolist leitud floppy ja ma küsisin, et kus ta teab, et see minu oma on. Nime peal pole ja ükski fail ka seda ei sisalda. Siis ta ütles, et kui asjalt peab enne kasutamist paar grammi šokolaadi maha kraapima või on sellel lihtsalt šokolaadised näpujäljed, siis on see suure tõenäosusega Sipsiku oma :) Maitea, tundus nunnu... Ja see vastab vist ka tõele!?!?

Aga täna maisöö šokolaadi! Söön hoopis martsipaniga jäätist ja teen küpsisetorti!!!

Mingi ma avastasin mingised väga haiged ennustused iga päeva jaoks orkutist. Ma polegi neid varem märganud?!?!

Vaimukad igatahes :)

Täna on muidu eriti mõttekas päev olnud. Läksin kooli... Istusin... Vaatasin ringi... Ei viitsinud Ahtot aidata ta tahkpeaga, võtsin värvid ja tulin tagasi koju. Miks ma värvid võtsin, ei tea ma ise ka?!?! Vean mingist kilost raskust kotis ajaviiteks :P Saapad ostsin emmele ja nüüd mõtlen, et peaks Roti ära pakkima ja idablokki sõitma, aga maiviitsi üldse midagi teha. Kuulan Jack Johnsonit ja söön Domino küpsiseid šokolaadiga hoopis.

Kool ja närvid...


...Ma nagu vihkan sajaga, kui keegi midagi ei räägi. Täna passisime peaaegu neli tundi koolis ja
ootasime krokiid. Mingil hetkel jooksis juhe kokku ja niisama istumisest sai ka kõrini. Margus tuli kooli juurde ja me jalutasime Karlovas ringi. Värske õhk ikka rokib sajaga :) Pildistasime jääpurikaid ja värke... Siis jõime koolis teed ja sõime mingiseid krõbisevaid asju ja rääkisime Ahtoga skulptuuridest ja hiljem nõmedatest ühiskorteritest ja vajadusest privaatsuse järele ja siis ta pesi mu tassi ära ja jättis teise pesemata :P Missmõttes?!
Nohh, passisime veel palju aega ja siis oodates kullakallist õppejõudu saabub teade, et krokii jääb ära! Nagu MIDAAAA?!?! Maiviitsigi enam minna sinna niimoodi :(

Ja nõme on see ka, et mu raamat venib, sest ma EI VIITSI lugeda. Ok, tegelt on probleem selles, et see raamat on nii suur, et maiviitsi teda kooli vedada, et siis lugeda vabadel hetkedel :P Aga ma saan ta läbi. Kõigest 400 lehekülge esimese osa lõpuni jäänud!!!! Võtan ta vist kaajotti kaasa. Siis ma saan emme 160cm laiuses uhiuues ja stiilses voodis laiutada oma teetassi ja Domino küpsistega ja Pätu ja Rotiga ja lugeda ;) Ja nüüd on Sakavana juures ka parem käia. Nagu mõistus on tal vahelduseks selge... Ja see on ülimega hea!!! Umbes sama lahe, nagu litrid, mis Margit oma kahe väleda käpakesega tennistele õmbles. Väga bling ma ütlen :)

Ja päris hull on see, et Martin oma juuksed maha lõikas ja nüüd peeti meenutab :P

Otsi varju, näe värvi ja vastupidi.... Ehk siis maali tund...

Mul ei vea värvidega... Nagu päriselt kaa... Täna õnnnestus mul end küünarnukkideni kokku plätserdada! Mingi kakaopruuni värviga. No vähemalt nägin natukene jumekam välja, aga see ei ole eriti meeldiv, kui see jume maha ei tule :P
Põhimõtteliselt on koolis igav kui Martinit ja Margitit ei ole, aga samas väga ära kammib kui kuulata Lillelaps Mari ülilennukaid teooriaid igasugu kiirguste, satelliitide, NASA, mingiste signaalide jne edasi asjade kohta :) Mingi eriti hull modell oli ka meil täna joonistmises. Ma joonistasin ta umbes 10 aastat vanemaks ja üleüldse paistab, et kukub jälle välja, nagu oleks igaühel oma modell olnud :)

Ja tegelikult on probleem üldse selles, et ma olen sõltuvuses Domino küpsistest. Neist pisikestest, milledel shokolaad peal on. Keegi ei kujuta ette! Ja veel koos kakaoga!!!! Ja filmist "Jõgi, millelt tagasi ei tulda". Võibolla ma olen blondiin ja võibolla natukene rumal ja kindlasti naiivne romantik, aga see film mulle meeldib!!! ...Koos Domino küpsiste ja kakaoga :)

Paduromantikute hullutja... ;)

Jäääär oli super. Saal oli vaikne ja lood kaunid ja tasased... See oligi see, mida ma vajasin. Täielik rahu. Ma tundsin, kuidas mu mõtted uitama läkisid ja ma ei närvitsenud ega tundnud end väsinuna. Nüüd tahaks veel ainult sidruniga teed ja küpsist ja sooja tekki ja patja ja ma arvan, et "Tuulest viidud" oleks ka päris sobiv selle kõige juurde :)

Mingi ma vajan puhkust... Aga maailm on homme õhtul parem paik! Et siis keemiaringis Jäääär!!! Istekohtadega ja loodetavasti vaikuses :)

Musid!!!

Kõige kaunimad vaateaknapifid :)

Niisiis me valvasime vana kaubamaja- täiesti ära kammis seal... Maiteagi, mis see oli, mis nii mõjus?!?! Kas see rumm kokakoolaga või tegevusetus!? Jooksime kaubamaja vaateakendel ja vaatasime kunsti ja sõime oksendamiseni twixe ja juustuburgerid pole kunagi maitsvamad olnud kui sel õhtul :)

Eile tegime Reene ja Margusega kartuliputru hakklihakastmega. Väike tarkus kõrva taha. Järgmine kord kui me süüa teeme, siis teeb üks suletud ukse taga, sest kolmekesi me läheme lihtsalt kaklema, et kuidas õigem teha oleks. Hea, et terariistad sahtlisse jäid- seekord... Täna ma igatahes täiega laisklen. Vaatan filmi "River of No Return" Marilyn Monroega ja unistan sellest, et ühel hetkel ma võtan end kokku ja lähen ostan Domino küpsiseid...

Kelgutama ma igatahes ei lähe!!! Tahtsin minna, aga siis ma kukkusin voodist välja peaga vastu põrandat, kui üritasin telekapulti kätte saada. Laiskus noh... Ja siis ma lugesin orkutist Margiti scrapi, et ma ei peaks kelgutama minema ja võtsin neid kahte asja endena :)

Tsau!

Paadunud vabatahtlik sissemagaja...

Tegelikult on suhteliselt paha olla. Pea valutab 24/7 ja kogu maailm käib koguaeg ringi ja külm on isegi radiaatori peal istudes. Kahtlane on olla... Näen mingeid imelikke unenägusid ka koguaeg, aga ma kahtlustan, et need on tingitud sellest imelikust enesetundsest. Aga väga imelikud on nad ikka küll :P Mingi keskne asi on kaubamaja... Koguaeg näen kaubamaja. Kas vana või uut- vahet pole, aga kaubamaja on kindlasti. Täna nägin unes, et olin vanas kaubamajas ja Reet oli seal ja Margit ja Martin ja Madis... Ja ma otsisin kuhu oma jopet panna ja midagi ilukirurgiaga oli ka tegemist?!?!

Aga üleeilne päev oli märkimisväärne- me Martiniga tõestasime oma blondiinset hajameelsust sellega, et läksime valesse loengusse, istusime seal, tegime konspekti ja nagu ei tulnud pähegi, et vale loeng võiks olla. Mingi hetk helistas Margit ja küsis, et kus me oleme ja meie vastuse peale, et kunstiajaloos küsis, et kas meil värvusõpetus ei peaks olema ja kunstiajalugu pärast seda. Meie, et kunstiajalugu käib ja istusime edasi. Mingi aja pärast tulid loengusse ka Margit ja Krista ja veel keegi ja istusid ka maha. Selle aja peale muidugi olime meie Martiniga kindlaks teinud, et me oleme kellegi teise kunstiajaloos ja hakkasime märkama, et kõik inimesed me ümber on kahtlaselt võõrad ja teema nagu pole ka meie oma... Nii me siis istusime seal kuni Krista julguse kokku võttis ja välja läks meie karjakesi talle järele jooksmas. Hämmingus õpetaja küsis, et kuhu nüüd ja Martin hõikas järele, et vale loeng, aga tunni aja pärast kohtume :) Väga mark oli... Kui tunni aja pärast oma kunstiajaloo loengusse läksime, siis õppejõud irvitas ja küsis, et kas seekord ikka õiges kohas :P Krista kaalus pärast seda paberkott peas kooli tulemist järgmisel päeval...

Igatahes lähen ma nüüd vanasse kaubamajja midagi tegema kella kümneni õhtul ja niikuinii saan jälle Martini käest Ahto pärast... Ma küll ei tea miks, aga niikuinii leiab ta põhjuse :) Aga ma võtan pekitüki akna tagant kaasa ja panen selle talle noka vahele :D Ja Margitit ja ennast hakkan põetama kuuma coldrexiga... Tal on ju vaja ometigi jõudu koguda, et seda märkidega särki pihta panna :)

Kukepoks ja lendav õlu :)

Ehk siis Sadamateatri Rock & Art pidu! Ja ma olen aus- esimesel hetkel ma tundsin ennast nagu tulnukas ehk siis blond ja ilma neetideta ja mustade riieteta :P Aga hiljem enam polnudki nii hull. No mitte pärast seda kui oli lava ees mitte vabatahtlikult puselda saanud ja õllega üle piserdatud. Siis tekkis mingi ühtekatunne teistega ka :) Igatahes olid enamikel meestel kõvasti pikemad juuksed kui mul ja siis nad vehkisid nendega hoolikalt ja šampoonimargid olid enamasti samad kõigil :) Eriti märkimisväärne oli mingi alasti ülakehaga vanem meesterahvas. Too oli ikka tõeline fänn... Keksis oma üllekõhuga ja viskas nii näppu kui juukseid. Ja kui ta kaasa röökis siis ta hääl ei olnud mingi algaja raskemuusika austaja oma- see oli ikka sügav ja võimas hääl, mis tuli kuskilt õllekõhu sügavustest :P
Igatahes kui kõrvale jätta mõned sinikad ja muhk otsmikul, mille tekitasin täiesti ise endale, oli päris hull asi... Ja seda ka, et maisaanud pilku lahti Margiti roosalt tukalt. Ta nägi ikka ropult šeff välja oma soenguga!!!




Aga päeval nägin bussis Glemmi. Tegelikult nägi tema mind. Mina kanaaju ei näe kedagi... Igatahes jumala imelik oli teda lihtsalt lambist tähtveres kohata. Või maitea ilus ilm oli ja päike paistis ja siis oli Glemm ja ma olin sõnatu ja pahas tujus ja teel vaipa otsima kusagile, mille asukohta ma ei teadnud. Igatahes viis mu sinna õhtul Margus ja siis me leidsime selle poe, kus oli müüaks Peeter Jõgioja nägu mees, kes oli nõus vaipa müüma hoolimata sellest, et pood suletud oli juba :D Ja kätte saime ja koju tõime oma pisitillukese jupi punast kaltsuvaipa ja nüüd juba paterdab selle peal Rott! Aga päeva nael oli ikkagi see, et kui me bussis istusime. Nägin aknast kuidas hiir üle kõnnitee jooksis. Ta oli nii armas pika saba ja suurte kõrvadega! Ma tahtsin bussist välja tormata ja teda kaistutada!!! Vot selline nunnu hiir oli :)

Rott tuli täna koju!!! Roosa salli sisse mähitult ja unine ja emme süles :) Kohe palju parem tunne on kui ta kodus on jälle ja ringi vudib ja igasugu trikke teeb! Praegu ta igatahes jookseb oma palli sees ringi ja uudistab, kas kõik on kodus endiselt omal kohal... Ja meie sööme küpsisetorti, mis tuli ülimaitsev. Aga ta sai ka armastuse ja hoolega valmistatud ju :)

Ma vaatan seda eurovisiooni finaali, või mis iganes see on. Isver kui mõttetu ikka. No päris mitte, sest vahepeal näitas Nõgistot ja siis oli küll AVVVVVVVVVVV!!! :)

Ja et nagu- homme sadamateatris rokime!

Hahahaaaavandid näpuotstes... Ehks siis tapeedi loeng! Nimelt anti täna meile puutükid, igasugu puutöö vahendeid (mis olid teravad...) ja paberit ja hiigelsuur trükipressimasin. Nii, kui need kõik kokku liita ja lisada mina, siis loogiline lahendus sellele võrrandile oleks, et tänu kõigevägevamale- ma jäin ellu! ...Seekord... Tegelikult sain ma eriliseks sõbraks just selle hiiglasliku metallmonstrumiga. Meil tekkis kohe väga eriline suhe. Tal on nimelt küljes minu pikkune kang, mis tuleb alla tõmmata, et masin pressiks kokku paberi ja trükivärviga kaetud asja. No see kuradi kang on ikka väga jonnakas. Ma amelesin taga kohe päris kenasti. Küll tema peal ja all ja rippusin ta küljes nagu laiskloom oksal...

...Rohkem tõesti ma ei taha

Kui võiks olla pisut raha

Mille eest saaks süüa juua

Sigarette koju tuua

Ja et oleks mõni sõber

Kes ka siis kui vahel nõder

On mu vaim ei põlgaks ära

Tooks mu silmadesse sära

Sõbrad ma mahun teile taskusse

Armastus mu südamesse...

Heldimusega meenusid ajad, kui ma veel noor ja rumal olin ja ka punkmuusikat kuulasin... Hetkeks tekkis isegi soov vanad kassetid välja otsida :) Tegelikult on Vennaskond superbänd. Trubetsky lüürika on ju tõesti vägagi hääää!!!

Ja aga tegelikult on kõige tähtsam siiski mu kõige kallim Jäääär!!!!!!! Fakk, mulle ei meeldi kui inimesed mölisevad ja siis pead seda möla kuulama... Aga Jaan Sööt oli hoos ja rokkis selle möla ikka sügavale taustale! Maijõua ära oodata 14 veebruari sõbrapäevakontserti. Ma loodan, et see saab olema rohkem hingele ja intiimsem...

Ja siis seda, et see sinine tüüp mu kõrval on meganunnu, et ta viitsib meeles pidada mulle pileteid osta ja veel kaasa tulla ja meenutada mulle igasugu pisiasju, mida ma ise unustan- nagu näiteks saabaste jalga panemine enne õue minemist ja seda, et mulle meeldib piimašokolaad...

Isale ja pojale olid täna püksid jalga õmmeldud :) Päris vaimukas... Igatahes olen ma juba kodus. Koolis oli veeavarii ja nagu kiuste õnnestus mul oranzi värvi potti avades kaos tekitada. Nimelt kui kork pealt ära tuli, siis paiskus sealt topsist tuubitäis värvi kõikjale mu ümber ja mu peale. Ma nägin välja nagu porgand... Tormasin läbi kõik kooli wc'd ja vett polnud kuskil. Lõpuks üks kraan halastas mu peale ja surus boilerist niipalju vett veel välja, et sain ennast natukene vähem oranziks teha... Aga kohe kui klassi jõudsin, siis panin ma küünarnuki pruuni värvi sisse ja fotoka paela kollase värvi sisse ja õnneks päästis mu õnnetu kampsuni Madis, kes ta kuidagi puhtaks sai :) Värviline olen ma siiani... Tahaks öelda, et mulle hakkas see oranz meeldima ja et ta sobib mu nahatooniga, aga tegelikult ta lihtsalt ei tule maha :P




Aga kõik ei olegi õnneks nii jube ja paha... Õues on taas fantastiline ilm! Ma lihtsalt jalutasin ja jalutasin koju... Mööda emajõe äärt ja eriti helgeks teeb asja see, et täna saab oma hinge kosutada Jääääraga ja lihtsalt mõnuleda InBoili kaunite salmide päikesepaistes... Ja arvake ära, mida teen ma 14 veebruar?!?! Muidugi, otseloomulikult olen ma keemiaringi auditooriumis Jäääära sõbrapäevakontserdil!!! Ja 5 veebruar sadamateatris saab ka ikkagi rokkima!!!

...I can stare at you

without having fun...

See on väike lõik Pedigree lüürikast. Glemm saatis mulle kaks lugu kuulamiseks ja mulle isegi meeldis see lüürika kohati aga kohati mitte, aga see koht kummitab mind siiani. Minuarust on vaimukas, kui ta niimoodi lihtsalt on eraldi loost endast :P Aga võibolla olen ma lihtsalt loll...

Mingil hetkel kolme tunni sees kammib see skulptuur ikka väga ära... :) Ja siis tuleb koju minna. Seekord oli see kojutulek paras katsumus. Selline ilus lumi on maas, aga selle lume peal kõndimine on päris hull. Margit võttis üpriski graatsilisi tantsusamme välja oma tennistega jää peal :P ! Ma jäin talle alla, ma olin lihtsalt selline kohmakas kõigest ettejuhtuvast kinnihaaraja... Ma ei saatnud kuuldavale selliseid kelmikaid kiljatusi ka... Loodan, et ta ikka koju jõudis, mitte traumapunkti.

Ja siis need aita lendoraval lennata postrid on nunnud. Noh postrid ei ole, aga oravad postritel on! Te vaadake neid suuri silmi!!! :) Aga heateo tegime täna Margusega küll. Me küll ei toetanud lendoravaid, aga koerte varjupaika küll. Ostsime kaubamajast märgi ja helkuri. Päris armsad on... Ja õues on meeletult ilus praegu!!! Õrna lund sajab ja soe on... Fantastiline. Selline ilm võikski koguaeg olla!!!

Igatahes on täna täiega Jamie Cullumi kuulamise päev ja muide raamat, mida loen on ka paljutõotav. Margit hakkas seda Da Vinci koodi lugema igatahes... Sellest raamatust räägitakse nii palju. Huvitav, kas on siis nii hea? Peaks ka lugema hakkama seda, siis saaks täiega ühtekas olla kõigiga ja hiljem põrutaks Pariisi raamatu järgi jälgi ajama, nagu sajad tuhanded ameeriklased seda tegid :P Saaks ka end lambana tunda :) Vot!