6.13.2014

Otse eksamitelt laevale ja laevalt lennukile ja kohal ma olingi.
Ja olengi siin!
Täiesti uskumatu!
Ma olen mägede lummuses ja vaaladesse armunud.
Olen näinud sinivaala, küürvaalu, valgekoon delfiine ja kääbusvaala hüppamas!
...ja ma ei tea, miks ta nimi kääbusvaal on.
Väike ta küll ei olnud ja vaatepilt oli pööraselt võimas!




 Loodus on midagi sellist, et kohati ma unustan end niimoodi imetlema, et unustan isegi hingata....

Ja ma käin tööl.
Ja kõik töökaaslased on heas mõttes hullumeelsed ja pöörased.
Igavusehetki nendega ei ole.
Ma ei olnud ammu naernud.
Nüüd ma muud ei teegi.

Ma ei olnud ammu tundnud.
Nüüd ei tea mida peale hakata.
Ma ei ole kaks nädalat maganud.
Jah, võib süüdistada olesklemisi ja peomaigulisi õhtuid.
Ja kuunareid ja tuult ja merd ja vaalu ja delfiine ja lunne jne, jne, jne.
Ja seda rõvedat külmetust.
Ja seda, et siin ei ole ööd.
On ainult veidikene hämaramad tunnid öösel.
24h võib raamatut lugeda toas ilma lambi abita.
Seda öö puudumist süüdistan kõige rohkem magamatuses.
Ja mõnda õhtut veel ja ma ei tea...
Ja see Islandi unehoidja märk svefnthorn ka ei tööta!

Mõnel päeval on tunne, et olen üksi.
Ma ju olengi ihuüksi.
Siis jälle on tunne, et liiga palju inimesi on ja ma tahaks olla vaikselt.

Ma olen veidikene hirmul.
Aga las see olla.

Vot.

6.02.2014


See on nüüd igapäevane vaade mu toa aknast.
Päris rahustav...

Ehk siis olen nüüd vist mõneks ajaks Islandlane.

Hvernig hefur þú það? :)


5.15.2014


Olen vist maailma ainus inimene, kes ei tuvasta metsvinti...

5.12.2014

Käisin maal.
Kärutasin naabri käru.
Mõtlesin, et tahaks ikka maal elada.


Käisime Maale Elama messil.
Nüüd saan iga nädal kirju maailt.
Kõik kutsuvad elama.
Räägivad kui ilus ja kena kõik on.
Värske õhk ja vaikus ja puhas toit.
Kõik on nii kena ja kõik on nii entusiastlikud.
...kuni hetkeni, kus peab mõtlema töö ja raha ja muu säärase peale.
Siis enam ei olda nii entusiastlikud.

Aga mina jään ikka kindlaks.
Tahan maale!
Et Svammi saaks ennast eduka jahimehena tunda.
Kuigi vahel on tunne küll, et kas ma tahan siin maale kodu või järsku hoopis kaugele maale maale kodu.
Mingi südamesopp ütleb, et ta ei ole kindel, et ta tahab siin olla.
See tunne on veidikene kurb ja natukene hirmuäratav.
...

5.11.2014

Igal hommikul ärkan enne kuut.
Ei, ma ei ole vanaks jäänud.
Olen endiselt see PÄRIS uinuv kaunitar kes ei vaja uinumiseks nõiutud kedervart- saan niisamagi sajaks aastaks uinutud.
Mul on hoopis motivatsioon ärgata!

Mõtlesin eelmisel nädalal kui väga on mul vedanud.
Mõtlesin, et mul on ikka nii meeletult vedanud.
Mu elus on olnud nii palju armastust ja endiselt on seda ülevoolavalt palju.
Mul on nii rikas maailm ja mul on olnud võialus teha peaaegu kõike, mida süda on nõudnud.
...ja ma teen veel rohkematki!
Rohkem, kui paljud eales unistada oskavad või teha saavad.
Mul on jalutuskäigud looduses ja käsitöö ja tohutu armastus loomade ja looduse vastu.
Mul on kunst ja oskused ja raamatud ja kired ja fotokaamerad ja pisikene ning hullumeelne kodu ja mulle just sobivalt ja kütkestavalt katkine sisemaailm.
Aina paremini mõistan, kui väga mul vedanud on, ja ei saa aru, et kuidas ma seda kõike varem ei mõistnud?!
Ime siis, et ma iga aastaga aina õnnelikum olen!

No igatahes on mu maailm jälle kirevam ja ühe unistuse täitumise võrra rikkam.
Ehk siis igal hommikul ärkan ma enne kuut, et käia linnuvaatluse praktikumis!



Need hommikud on üpris kiiresti saanud kõige armsamateks hommikuteks mu jaoks.
Sajab siis vihma või rahet, ikka on nii mõnus kahe vana sonides ornitoloogiafanaatikuga ja käputäie tudengitega Raadil ringi lipata.
Kes oleks usukunud, et see elu seal Raadi surnuaial nii kirju, helisev, põnev ja täis elurõõmu on!
Boonusega on magus valu ka südames, ku jalutan sealt läbi.
Kõik mälestused ja meenutused...


...no ja seda, et see reisiärevus võiks ka juba tulla või midagi...

5.01.2014

 Fascinated by imperfection. 
Asymmetric proportions and uneven structures inspire me ...


...ja nii on.

Ma olen maailmas tagasi.
Mitte veel päris tervena, aga elusamana kui varem!
Mõrasid on, aga mul on tunne, et need mõrad pigem kaunistavd ja lisavad omapära.
Noh, nagu see fääntsi Hollandi disainvaas, mis on peale iga kukkumist aina kaunim ja omapärasem :D
Eksole.
Ja- jah, mul oli sünnipäev.
Jah, ma läksin lõpuks ometi nobedate näppude magistrisse.
Jah, ma avastasin, et mu totrad hobid on midagi enamat.
Jah, ma koon kindaid :P
Jah, ma põdesin kõigi asjade pärast asjatult.
Jah, ma arvasin detsembris, et jaanuaris saab maailm otsa ja, et edasi on vaja ainult Lüganusele enda küngast oodata.
Ja "JAH!", ma arvasin, et...
...noh, et ongi kõik.

...
Aga ei ole.
Tuleb välja, et alles läheb põnevaks.
Tuleb välja, et mul on maailma kõige ägedam (loe, et üpris seksikas ja kohutavalt nunnu) joonistamise õppe...noh tundjainimenejakäeedendajategelane.
Ja mul on kirg!
...ja ootus ka.
Ja uskumatu anne teha fantastilisi etnograafilisi kudumeid (labakindaid siis täpsustusena noh) :)

...

Ja  palju õhtuid on ka.
Ja ühel sadas universumi irooniline nali  sülle.
See (sarnasusjasamassarnasusetus) on hirmuäratav.
Kohutavalt hirmuäratav...
...aga samas on ärev ka.
On hea taas tunda!
ISegi hirmu on veidikene hea tunda.
Missiis,etmakardanseda kauget kohta,agamalähenikkagivist.

Sinna...

...ehk?


...



Igatahes...


...nii on.