Mõtlesin oma vabad päevad kuidagi mõnusalt sisustada ja toppisin kõik oma toataimed autosse ja vurasin Idablokki!
Ka lilled tahavad hingata ja maa lõhna nuusustada :D
Iisakusse jõudes mõtlesin, et keeran linna sisse ja lähen ostan sealsest pagariärist midagi head...
Aga siis märkasin üht õnnetut hääletajat suure koti ja suure sildiga "Jõhvi".
Sõitsin vist 10km/h ja vingerdasin teelahkme suunas ja kaalusin, et kas paremale teele ja hääletaja või vasemale teele ja koogikesed :P
...Ahh, kindlasti satun ma Iisakusse veel millalgi....
Hääletaja oli tore ja kannatlik noormees, kes õpib Maaülikoolis kanakasvatust :)
Tuli välja, et ta on esimesel kursusel ja kaks aastat veel käia.
Ma ei julenud talt küsida, et mida on kanade kavatamisest õppida kolm aastat ülikoolis ja mis seisab hiljem ta diplomil?! :D
Naersin omaette ja kuulasime Motörheadi ja nii me Jõhvi jõudsimegi.
Hommikul sõitsin maale.
Nii tore oli.
Kohalikud lehvitasid mulle, kui külla sisse keerasin ja värki.
Maal on mõnus.
Kiusasin natukene Pätut ja naersin ta oskust juua vett ikka kõige võimatumatest kohtadest.
Nagu näiteks kastekannu imeväike ava või temast kolm korda kõrgemast tünnist.
Ükskõik kust, aga mitte kausist, kus on värske vesi ja mis ta nina all on...
Ja siis....
...Sirutasin end murule võilillede keskele ja hakkasin oma uut raamatut lugema.
Raamatut lume ja koerte ja mägede ja võimsa loodusega!
Urmol oli õigus- selliseid reisijutte ei saa lugeda.
Kadedus ja igatsus ja tahtmine tulevad peale...
Tulid küll :(
Aga noh, mis seal ikka.
Kui maailmaränduri kass peale tuleb, siis tuleb ikka natukenegi ringi luusida.
Pakkisin asjad kokku ja sõitsin Valaste juga vaatama.
Kõõlusin seal ja vaatasin kui sügavaks on vesi uuristanud kalda ja sinna ta kukkus.
Mu kõrvarõngas.
Lihtsalt kukkus alla.
Hüvasti üks mu lemmikkõrvarõngastest :)
Teine jäi valusa mälestuse meenutajana alles :D
Ja mis siis nüüd saab?
Nüüd ma lähen ja hävitan ära kohupiima-vaarikakoogi!!!
