Jah, ma olen Kohtla - Järvelt! Ja siis?

Hullult närvidele käib, et kirutakse Ida - Virumaa inimesi ja seda kanti.
Et kogu halb tuleb sealt ja asub seal.
Et see kant on ainult hiiglaslik prügimägi ja pätte ja narkareid täis.
Et see ei ole Eesti, et see on Venemaa.

...Noh...
Tegelikult on ka nii, aga kellelgi teisel peale sealsete elanike ei ole õigust nii öelda! :)
Näiteks on nii, et klienditeenindajana võin öelda, et kõige nõmedamad ja ebameeldivamad inimesed, kelledega töös kokku olen puutunud, on pärit Võrumaa kandist ja ümbrusest.
Ma ei tea miks, aga nii ta on.
Ometigi ei arva ma, et lõunapoolsem rahvas on kari nipsakaid isehakanud esteetökomahepõnevajarikkakultuuripärandi ninad püsti meieolemekõigeparemadinimesedmaailmasselletõttujavõimemölisedakõigiga jobud.
Ma tean, et selliseid on, aga ma ei arva, et kõik on sellised.
Ja ma ei käi ringi ja ei kiru, et Võru kant on ikka eriti troppe täis kant.

Ida - Virumaal on palju hädasid ja enamus neist hädadest on seotud sellega, et seal on tõesti liiga palju alla käinud ja muidu lollakaid venelasi ja mõned nendega koos alla käinud eestlased.
Siiski on enamus seal kandis elavaid eestlasi täiesti tavalised eestlased.
Nad on toredad ja nad armastavad oma kodukanti.
Paljud neist virelevad seal ja samas püüavad kuidagi teha seda kanti paremaks ja tunnevad ennast päevast päeva vähemusena.
Olgem ausad...
Seal ei toimu midagi.
Ei ole eestikeelsete raamatutega raamatupoodi.
Oli, aga pandi just kinni...
Jõhvi kontserdimajas ei ole eestlasel midagi teha.
Poes eesti keelega hakkama ei saa.
Isegi politsei ja arstidega kokku puutudes ei saa eesti keelega hakkama.
Aga selles ei ole süüdi sealsed inimesed.
Selles on süüdi riik, kes ei viisti ega isegi püüa midagi ette võtta.

Niisiis, kui ma kuulen veel kord kedagi ütlemas, et: "Ohneedidavirumaalased... Kohe tunned nad ära. Nad on lollid ja harimatud matsid ja kohe kui nad välja ilmuvad, siis peab oma vara peitma hakkama ja tunned häbi, et oled eestlane..." jne.
Kui ma veel kord kuulen sellist asja öeldavat enda läheduses, siis ma lähen sellele inimesele kallale ja ütlen hiljem vene keeles, et ma olen võrukas.
Las siis levib viha kellegi teise vastu vahelduseks.

Ma olen Idablokist ja uhke selle üle :) !
Sest see on ilus kant ja mina ei ole süüdi, et vene rahvuse esindajad seal kandis mandunud idikad on.
Pealegi - mitte üheski teises eestimaa linnas ei ole nii palju nunnusid krantse :) !

Ma ei ole väsinud talvest.
Aga ma olen väsinud.
Mõni kord kohe tunned, et enam ei jõua mitte midagi.
Et kõige piir on käes.
Ja edasi enam ei saa minna.

Täna, täiesti ebagraatsiliselt, rippusin redeli ja lae vahel ja kuulasin head muusikat ja lihtsalt tundsin seda tunnet, et nii hea oleks lihtsalt langeda.
Nagu filmides ja multikates.
See aegluubis kukkumine selg ees ja pilk taeva poole ja käsi välja sirutatud :)
Aga ma ei sirutaks kätt.
Ma paneks silmad kinni.
Ja langeks tühjusesse.
Nagu magades vahel.
Lõputult.

Või istuks rongis, mis sõidab kusagile.
Mitte ühtegi konkreetsesse kohta.
Lihtsalt sõidaks.
Lõputult.
Üle jõgede ja sügavate metsade vahelt ja linnadest ja küladest ja mägedest ja heinamaadest mööda.
Nii hea oleks.

Ära minna.