Isale ja pojale olid täna püksid jalga õmmeldud :) Päris vaimukas... Igatahes olen ma juba kodus. Koolis oli veeavarii ja nagu kiuste õnnestus mul oranzi värvi potti avades kaos tekitada. Nimelt kui kork pealt ära tuli, siis paiskus sealt topsist tuubitäis värvi kõikjale mu ümber ja mu peale. Ma nägin välja nagu porgand... Tormasin läbi kõik kooli wc'd ja vett polnud kuskil. Lõpuks üks kraan halastas mu peale ja surus boilerist niipalju vett veel välja, et sain ennast natukene vähem oranziks teha... Aga kohe kui klassi jõudsin, siis panin ma küünarnuki pruuni värvi sisse ja fotoka paela kollase värvi sisse ja õnneks päästis mu õnnetu kampsuni Madis, kes ta kuidagi puhtaks sai :) Värviline olen ma siiani... Tahaks öelda, et mulle hakkas see oranz meeldima ja et ta sobib mu nahatooniga, aga tegelikult ta lihtsalt ei tule maha :P
Aga kõik ei olegi õnneks nii jube ja paha... Õues on taas fantastiline ilm! Ma lihtsalt jalutasin ja jalutasin koju... Mööda emajõe äärt ja eriti helgeks teeb asja see, et täna saab oma hinge kosutada Jääääraga ja lihtsalt mõnuleda InBoili kaunite salmide päikesepaistes... Ja arvake ära, mida teen ma 14 veebruar?!?! Muidugi, otseloomulikult olen ma keemiaringi auditooriumis Jäääära sõbrapäevakontserdil!!! Ja 5 veebruar sadamateatris saab ka ikkagi rokkima!!!
...I can stare at you
without having fun...
See on väike lõik Pedigree lüürikast. Glemm saatis mulle kaks lugu kuulamiseks ja mulle isegi meeldis see lüürika kohati aga kohati mitte, aga see koht kummitab mind siiani. Minuarust on vaimukas, kui ta niimoodi lihtsalt on eraldi loost endast :P Aga võibolla olen ma lihtsalt loll...
