Mu aiamaal on nagu kõik korras.
Päris suured minipotitomatitaimed :) on juba aknal. Tegelikult on neid natukene palju ja nad ei mahu ära, aga küll ma neile head kodud leian.

Müstika on see ka, et Margus tõi mulle mingi lõikelille nii kaks kuud tagasi. Astri moodi. See ei närtsinud ega närtsinud ära, kuigi ma ei vahetanud vett ega midgi. Nüüd lõpuks närtsis õis küll ära, aga väga müstiline on see, et lisaks sellele, et see lõikelill püsis värske kuu aega on ta nüüdseks alla ajanud juured ja külge kasvatanud uued väikesed õied?!?!?!
Kas lõikelilled tõesti teevad nii? Tavaliselt närtsivad nad ju vaasis nädalaga?!?!?!?
Väga imelik.

Viimastel päevadel olen ma täiesti sõltuvuses BBC Prime kanalist. Briti sarjad on ikka maruhead! Sellised vägivallatud ja eriti mõnusa huumoriga üle puistatud.
Mu eriti siiras ja soe austusavaldus läheb "As Time Goes By" sarjale.
Midagi nii armsat annab välja mõelda...
Ma tahaks ka kunagi sellist elu, nagu seal sarjas on!

Ah, mis seal ikka. Peab kooli asju tegema...

Paanikahoog!

Sain siis Zenidi omanikuks :)
Ja lõpuks isegi küsisin koolis ilmutamise kohta. Vastukaja oli positiivne... Eks siis paistab.

Koolis on nii, et mingi sebiti meile Soome reis. Kohustuslik.
Vapsee ei viitsi kooliekskursioonile minna...
Mingi keskkooli ajad tulevad meelde :P
Peame veel mingisuguse uurimuse ka tegema loosi alusel mingist objektist ja siis ette kandma seal.

Mingi, mul on mingi jama, et see sõna "mingi" koguaeg esineb?!

Ahto valis mu kaaslaseks ja referaadi teemaks mingi parkide asja...
Ma kaldun kahtlustama, et mulle jääb mingi parkide ajalugu ja asjad ja talle tänapäeva pargid ja rulapargid ja mis kõik veel...
Mitte te see kuidagi kunsti puutuks :D


Üleeile käisime Reene pool bordüüri panemas. No tegelikult.... Margus ja Reene tegelesid sellega kuni ma põrandalt tapeedi liimi oma pükstega tahtmatult ära pühkisin ja Reene digikaamera mälukaardi täis klõpsisin ja mingi tonni naisteajakirju läbi sirvisin.
Seda tehes tekksi mul küsimus, et kes kurat neid asju ostab ja loeb. Täiega saast ju... Ja ahju all ei põle ka see jama.
Fakk noh, ja keegi maksab selle jama lugemise eest???
Mul pärast pea valutas nende pealkirjade lugemisest.
Lõpuks uurisin hoopis retsepte.

Martiniga pidasin iPodi bätteli :D
Jah.

Maisaa aru, kuhu need nädalavahetused kaovad?!?!?!?!

Mingi oli eile oli reede ja täna on esmaspäev!?!?

Aga noh. Mis seal ikka.
Täna on mul hullult hea tuju.
Ehk siis ma leidsin härra, kes müüb mulle Zenit ET. Võibolla Zenit TTL'i ka. Oleks hea ju!
Hädas olen sellega ka, et kus ja kuidas kurat ma ilmutan 6*9 filmi?! Koolis?! Maiviitis sebida ju noh.


Ja kust sebin ma endale kalasilma?!
Ja nii palju asju veel vaja toimetada :)

Põhiline positiivne on see, et mul käivad nüüd linnud akna taga. Lõpuks on see linnumaja avastatud!
Kaks rasvatihast käivad ja paar varblast ja üks tuvi ja kaks varest või ronka, ma pole kindel.
Tihased on natukene juba ära harjunud, ei lenda kohe kaugele ära, kui ma vaatama jään...
See on armas.

Margus annetas varjupaiga kutsudele raha.
See on ka armas.
Jah, koera tahaks küll...

Mulle ikka hullult meeldib see suurenduklaas....
Pildistasin ühe õie läbi selle.
Maitea, mulle meeldib see udune ja terav ja pastelne efekt üheaegselt.
Samas meeldib mulle ka Bonzot kuulata. No täna meeldib. Avastasin paar nii head lugu. Sellist, mis panevad su jalutama ja tundma pehmet tuuleiili ja kõik tundub nii helge ja unistused lendlevad ja üldse ei taha, et teekond lõppeks....

Aga see selleks.
Niisiis. Proovisime Tomiga koos ise ilmutada ja värki. Isttusime kaks päeva koos mu kottpimedas vannitoas.
Kõik on hästi ja töötab, aga esimesed paberile valgustamised läksid pehmelt öeldes perse.
Tõenäoliselt ei ole süü meis vaid kemikaalides, mis olid aastast 2004 :P
Aga muidu on äge. Ja noh, proovime uuesti siis.
No ma oleks võinud koolis ka seda teha, aga kuna ma tahan koduse ilmutamisega asja just käppa saada, siis on nii parem. Sellepärast ka, et parem on, kui ei saa igasugu peenet euroasja näppude vahele, siis ei taha enam säästuvariante...
Teisipäeval käisid koolis mingid prantslased oma värve tutvustamas. Mine ära. No oli vaja proovida neid värve. Nüüd nühi oma odavate vene õlivärvidega ja kiru, et ohh need prantsuse värvid...... Oh need olid ju nii ja naaa.....
Siiamaani olid vene õlivärvid head küll :P

Ahh jaa. Istutasin aknale igasuguseid asju ja tomatid on niiiiii suured juba :)
Nii nunnu!
Redised ka!
Vot.

Tegime koolis installatsiooni tunnis miskit karistuse teemat ja noh... Ajanappuse tõttu kuivas idee väikeseks junniks, aga käib ka. Põhiline on see, et mul pole enam mitte kunagi installatsiooni tunde! Mitte kunagi! Skulptuuri ka mitte!
Nagu LÕPUKS OMETIGI!

Reedel olin siis koolis ja jamasin veel viimaseid hetki nende kätega ja siis tuleb üleni rõõmus ja särav Ahto ja käitub nagu laps. A'la et- ma tean midagi, mida sa ei tea :)
Teadiski. Ta nägi kaltsuka aknal polaroidkaamerat. Jooksime kohe järgi sellele.
Nüüd on see jupp siis ka mul olemas!
Ootan veel pabereid ja ongi kõik. Saan selle masina ka ära proovida.
Nii muuseas mainin, et mu Agfa on supermasin. Ma olen sellest nii hullus vaimustuses, et mul pole sõnu...

Käisin Kohtla-Järvel ka. Vanaema korteris kolasin ajaviiteks sahtlites ja karpides. Laupäevahommikuti vanaema juures on alati mõnus olla. Päike paistab tuppa ja igal pool ona vanaema lõhn ja lilli on palju ja sulle pidevalt pakutakse midagi :)
Igatahes leidsin ma sealt sellised rahatähed. Maitea, see Borati teema jättis mind külmaks, aga millegipärast itsitama ajas küll, kui ma lambist vanaema nahast karbist rublade vahelt leidsin need tsuksipiltidega kasastani rahatähed...
Tegelt pani mõtlema, et kust ta need sai üldse?!

Selliseid lugusid veel ka, et mu koer on maruvanaks jäänud ikka ja imelikumaks ka sellevõrra. Näiteks, avastasime me, et ta käib nüüd magamas ajalehekorvis. Tobe on see, et see korv on poole väiksem kui tema ja läheb alt kitsamaks. Kuidas ta sinna sisse ronib? Või välja? Müstika.
Aga kui selline ase talle rõõmu teeb, siis las ta olla...
Pistsin ta vanni ka ja kui välja tõstsin, siis ta läks otsejoones minu tuppa. Ma pistsin karjuma ja ähvardama ja selle peale ta lihtsalt seisatas korraks keset mu puhast vaipa, vaatas mulle otsa ja siis lihtsalt viskas pikali ja hakkas mõnuga ennast kuivatama mu vaiba sisse.
Jobu.
Laupäeval andis vanavanaema mulle Tõmmu kommi. Ma ei tahtnud ja panin diivani käsipuu peale. Pätu lamas mu süles ja komm oli ta nina ees. Järsku hakkas ta meeletult niutsuma ja üldse veidraid hääli tegema. Ma paanitsesin, et tal on valud või maitea mida...
Aga tema tahtis seda Tõmmu kommi!
Veelkord- JOBU!
Sõi kommi ära ja magas edasi.
Kurat küll. Nagu kui tal õue on vaja minna, siis ta lihtsalt istub ukse juures ja kannatab. Võtaks siis rihma hambusse või uluks. Ei, ta kannatab. Kui vesi on kausis otsas, siis ta lihtsalt istub kausi juures ja on janus. Kolistaks kausiga või midagi, ei.
Aga Tõmmu kommi pärast on maja kisa täis...

Emme ostis mulle veel sellised raamatud ka. Nüüd läheb küll hullumajaks :)
Mina köögist välja ei tule enam!

Ma nägin niiiiiiii suurt maasikat!

Tegelikult on värk nii, et seda iPodi vibraatorit ma pole endale ostnud aga kaamera soetasin endale küll.
Sellise Agfa Preisboxi.
Nagu oleks tavaline isetehtud pinhole kaamera, aga ei oleeee :)
Valmistamisaasta jääb siis vahemikku 1932- 1936 tõenäoliselt ja nohhhh. Nunnu on. Panin 120'se filmi ka sisse ja eks siis varsti paistab, et kas töötab ka ja kuidas töötab. Nii kaheksa kaadri ja ühe käsitsi ilmutamise järel näeb.

Ise olen küll põnevil.
Panen ühe kehva pildi ka oma uuest aparaadist.

Siiski,siiski otsin ma endiselt endale ühte sobivat polaroidkaamerat... aga ikka ei leia ja otsustada ka ei suuda. Järsku toovad nõmedad soojad kevadtuuled mu pähe selgust.
Loodame.

A ja seda, et need kliima soojenemise reklaamid töötavad.
Viimasel ajal käin ma kodus ringi ja koguaeg kustutan ja lülitan välja ühendan lahti ja ise ei saa arugi, et seda teen.
Olen reklaami ohver.
Ikka ei tohiks näidata kuidas lumest jääkaru kapil lambi all sulab ja nii.
Onju.

Tegelikult tahtsin seda öelda, et käisime Ahto ja Reenega Viljandis äriplaani ära viimas.

Külastasime KÕIKi Viljandi suuremaid kaubanduskeskusi.
Nägime metskitsi.
Õllesigaritest hakkas paha.
Nii kaunis õhtu oligi see pühapäeva õhtu!