Sel aastal tulid jõulud teisti...
10.30.2012
Mõni päev siin on selline, et igav on.
Nii igav, et vestlus kassiga tundub päeva tippsündmusena.
Selline päev, kus mitte midagi ei taha teha, sest nii igav on.
Hullult tahaks suhelda.
Ükskõik kellega....
...või millega.
Lihtsalt kuulda kellegi häält.
...
...või millega.
Lihtsalt kuulda kellegi häält.
...
Oli selline päev.
Ja siis koputati uksele.
Ja ma olin täpselt sellises situatsioonis.
Muide- nad lubasid mulle, et ausalt tuleb paradiis maapeale.
Varsti!
...Ju nad siis olid kursis kõrgemate instantside plaanidega.
10.24.2012
10.22.2012
Halloween.
Noh, varsti on Halloween siis...
Noh, varsti on Halloween siis...
Siin Belgias on see igivana keldi püha popp asi tähistada.
Inimesed ehivad oma maju igasugu õudustega ja pakivad puud ja põõsad ämblikuvõrkudesse.
Mõned ei ole ilmselgelt kunagi ämblikuvõrku näinud, sest nende aed meenutab pigem ootamatu lumesaju kätte jäänud elamist kui midagi õudsat.
Nägin ka maja, mis oli üle tõmmatud musta kilega ja fassaadil rippusid elusuuruses luukered, tondid ja kõik need teised õudusfilmide tegelased.
Kuna ilmselt mul enam kunagi ei teki võimalust sellist lollust kaasa teha, siis meisterdasin ka Halloweeni kaunistusi.
Samas ei tea veel nutta... ehk jõuab see veider pidu ka meie õuele viimaks?!
Siis on meie väikesel rahval põhjust lausa neljal päeval aastas kostüümid selga tõmmata ja minul meisterdatud sünged kaunistused kapinurgast välja kraamida :)
....
....
Igatahes on Halooweenile (ja ka sügiele) kohaselt kõik kohad siin täis kõrvitsaid...
...ja kõrvitsaid ei ole tõesti kunagi liiga palju, kui asi puudutab aia dekoreerimist :)
Vaatamiseks ja kaunistamiseks on käiku lastud kõik alates kõige pisematest kõrvitsatest kuni hiiglaslikeni, milledel enamasti uhkustab juures ka silt kaaluga.
Siiamaani on kõige suurem kõrvits, mida nägin, kaaluga 640 kilogrammi.
Ja ilmselt selle kõrvitsa omanik armastab oma nunnut üle kõige maailmas.
Igal hommikul toob ta oma väikese tõstukiga kõrvitsa tee äärde ja õhtuks viib jälle aita :)
Kahtlustan, et see talumees veedab palju magamata tunde seda kõrvitsat poleerides ja silitades!
Olgu mis on...
Aga ma pean tunnistama, et vahva on see tänavapilt küll.
Selles suhtes, et tore on vahelduseks tahtmatult koledatele ja maitselagedatele aiakujukestele näha midagi, mis on küll tahtlikult kole aga kutsub naeratuse suunurka külastama :)
10.02.2012
Jäääär on sügise muusika.
Ausalt.
Ma võin kõik aastaajad vältida nende muusika kuulamist aga sügisel ma selle vajadusega võidelda ei suuda.
See on umbes sama möödapääsmatu, nagu fakt, et kevad algab Brainstormiga.
Ausalt.
...Mis meenutab mulle, et kui me Belgiasse tulime, siis Läti viimastel kilomeetritel tuli raadiost läti keeles Brainstormi "Ain't It Funny?" või peaks ma ütlema Prata Vetra "Prom uz siltajām salām?"
Mingil haigel põhjusel tunnistan, et see lugu kõlas läti keeles palju paremini :)
Kuidas see võimalik on, seda ma ei tea?!
Igatahes väga sobiv lugu oli.
Teelolemisest ja uutest kohtadest.
...Häbi on tunnistada, et mulle tegelikult täiesti meeldib Brainstorm.
Aga ainult kevadeti.
Õigustuseks ja nii.
Aga nad on parimad kevadekuulutajad!
Ja sa tead, et kevad on saabunud, kui kuuled raadiost või poes või kusagil mujal taustaks nende muusikat.
Ja ausalt- alati just kevadeti?!
See on nagu nõidus :)
Ja Brainstorm on tänu sellele kevademüsteeriumile kuidagi armsaks laulnud ennast.
Lihtsalt mulle meenuvad need esimest kevadpäikest täis lõunatunnid Supilinnas kui olin üksi kodus ja panin raadio mängima ja peaaegu alati tuli sealt mingil hetkel Brainstorm.
Ja siis ma keksisin päikeselaigust päikeselaiku oma lollakas pealuudega sipsaamas ja laulsin kõvasti ja valjusti kaasa (siinkohal loodan, et Uku ja Triinu kõrvad ei kannatanud väga hullult).
Ja täpselt niisamuti on minu jaoks ideaalse sügise märk Jääääre muusika saatel tehtud jalutuskäik Emajõe äärsest alleest, kus Svammi peab pardijahti kuni Toomemäeni, kus saab sahistada värvilistes lehtedes.
See on kõige ideaalsem!
...Ja ma ei kavatse enam kunagi ühtegi sügist ilma Supilinna ja Tartuta vastu võtta.
Nii on.
...
Igatahes täna rändasin ma mõtetega Supilinnas sest iPod valis just selle loo.
Selle kauneima.
Just selle parima sügisese jalutuskäigu loo.
Selle loo, mis on lausa loodud mängima hetkedel, mil jalutad natukene külmas sügiseses hommikus ja püüad ninale neid mõnusaid viimaseid soojendavaid päikesekiiri või veidikest uduvihma.
Just neil hommikutel peab ta mängima kui õhus on sügise lõhn!
Just siis on ta ideaalne muusika, kui Svammi tormab kõrge rohu sees ja värvilised lehed keerlevad õhus ja ta armsad hiigelkõrvad tõusevad kikki iga linnu peale ja just siis, kui ta leiab siili, kes temaga tutvust teha ei taha.
Just siis!
9.18.2012
Eile õhtul haaras Urmo ootamatult aga otsustavalt kassi kaenlasse ja kadus majasügavustesse.
Veidikene aega hiljem tulid nad tagasi.
Endaga rahulolev Urmo ja üks väga solvunud ja šokis märg kass.
Urmo teatas rõõmsalt, et oli veretu lahing.
Mõtlesin, et imetore ju.
Kass lõhnab nüüd nagu värske kevadine lillepeenar ja kõik on nii ilus.
Õhtul ise vanni ronides ja kardinat ette sikutades avastasin, et see ribadeks kistud kardin enam oma algset otstarvet kanda ei suuda :)
Veretu võis see lahing ju olla küll, aga dušikardina jaoks tähendas see lahing siiski lõplikku lõppu ja edaspidist võimetust vee pääsu põrandale takistada...
9.17.2012
Kõige parem päev on see kui...
...emmelt ja vanaemalt tuleb pakk!!!!!!
Kõik tundub täpselt nii roosiline hetkel noh :)
Isegi hoolimata sellest, et ma ei saa aru sellest ilmast siin.
Eile oli totaalne "pane bikiinid selga ja haudu rannas" ilm ja täna pidin kapist välja otsima mütsi, kampsuni ja... waaaait foooor itttt.... KÄPIKUD?!
Ja kas te teate kui raske on käpikutega kommipabereid avada?
Mina tean nüüd- raske!
...mõned päevad me nüüd Svammiga kaloreid ei loe :)
Kõik tundub täpselt nii roosiline hetkel noh :)
Isegi hoolimata sellest, et ma ei saa aru sellest ilmast siin.
Eile oli totaalne "pane bikiinid selga ja haudu rannas" ilm ja täna pidin kapist välja otsima mütsi, kampsuni ja... waaaait foooor itttt.... KÄPIKUD?!
Ja kas te teate kui raske on käpikutega kommipabereid avada?
Mina tean nüüd- raske!
...mõned päevad me nüüd Svammiga kaloreid ei loe :)
9.15.2012
Brüssel.
28 kraadi sooja ja pilvitu taevas.
Miks mul on tunne, et see oli esimene ja ka viimane kord, kus ma sellist vaatepilti näen ja kogen seoses Brüsseliga :)
Miks me sellisesse sauna ronisime?
Lihtne.
Brüsselis toimus kolmandat aastat koomiksifestival.
Et kohe tuju ära rikkuda- see ei ole jänkidemaa Comic- Con.
Brüsseli koomiksifestivalile ei tasu minna siis kui sul on eesmärk näha soojas embuses Robinit ja Batmani, lihasmäge olematu niudevööga, rasvaste juustega ja higistavaid näost valgeid noormehi mangadega jaaniiedasi...
Brüsseli koomiksifestival on selline pisikene kogupereüritus, kus 99% koomiksitest on kas prantsuse keeles või hollandi keeles.
Suurema osa koomiksivalikutest moodustavad kohalikud staarid Smurfid (ma poleks elu sees arvanud, et need LSD mehikesed on belglase vaimusünnitised), TinTin ja Le Chat.
Sel aastal oli näitus Snoopy autori originaaljoonistustega.
Ješšššhhh.
Oma koomikseid müüvad väiksemad ja suuremad tegijad ja kohal on koomiksipoed ja kogujad ja kunstnikud ise ka.
Ja minu suureks hämmastuseks ei osteta koomikseid tagasihoidlikult- ikka seljakoti täis või kastiga.
Koomiksifestivali raames toimub ka õhhupallide paraad, kus on esindatud kõik belglaste lemmikkoomiksite kangelased ja ...
...õhtul ka 3D valgusetendus.
...Aga noh.
Me sattusime hoopis kuningapaleed vaatama.
Kuna koomiksifestival toimub palee ees, siis otseloomulikult me sattusime palee sisse :P
Kõik kõndisid sinna noh.
Läksime ka.
Tuleb välja, et Belgia kuningas ei ole kitsi ja tema kodu on turismihooajal avatud ja täiesti tasuta :)
28 kraadi sooja ja pilvitu taevas.
Miks mul on tunne, et see oli esimene ja ka viimane kord, kus ma sellist vaatepilti näen ja kogen seoses Brüsseliga :)
Miks me sellisesse sauna ronisime?
Lihtne.
Brüsselis toimus kolmandat aastat koomiksifestival.
Et kohe tuju ära rikkuda- see ei ole jänkidemaa Comic- Con.
Brüsseli koomiksifestivalile ei tasu minna siis kui sul on eesmärk näha soojas embuses Robinit ja Batmani, lihasmäge olematu niudevööga, rasvaste juustega ja higistavaid näost valgeid noormehi mangadega jaaniiedasi...
Brüsseli koomiksifestival on selline pisikene kogupereüritus, kus 99% koomiksitest on kas prantsuse keeles või hollandi keeles.
Suurema osa koomiksivalikutest moodustavad kohalikud staarid Smurfid (ma poleks elu sees arvanud, et need LSD mehikesed on belglase vaimusünnitised), TinTin ja Le Chat.
Sel aastal oli näitus Snoopy autori originaaljoonistustega.
Ješšššhhh.
Oma koomikseid müüvad väiksemad ja suuremad tegijad ja kohal on koomiksipoed ja kogujad ja kunstnikud ise ka.
Ja minu suureks hämmastuseks ei osteta koomikseid tagasihoidlikult- ikka seljakoti täis või kastiga.
Koomiksifestivali raames toimub ka õhhupallide paraad, kus on esindatud kõik belglaste lemmikkoomiksite kangelased ja ...
...õhtul ka 3D valgusetendus.
...Aga noh.
Me sattusime hoopis kuningapaleed vaatama.
Kuna koomiksifestival toimub palee ees, siis otseloomulikult me sattusime palee sisse :P
Kõik kõndisid sinna noh.
Läksime ka.
Tuleb välja, et Belgia kuningas ei ole kitsi ja tema kodu on turismihooajal avatud ja täiesti tasuta :)
Väga uhke.
Parajasti oli seal kaks näitust ka vaatamiseks välja pandud.
Vaatasime.
...Ja läksime kõvasti tagasihoidlikumatesse tingimustesse.
Telki.
Koomikseid vaatama.
Ühe prantsuse neiu H. M Larbaigt tööd jäid silma.
Noh pole raske suhteliselt sarnaste koomiksite seas silma paista "Tim Burton ja Glemm said lapse" moodi töödega :)
Koomiks ise ei olnud päris koomiks.
Oli pigem nagu juturaamat.
http://www.mollat.com/cache/Couvertures/9782847064223.jpg
Soetasime selle prantsuse keelse koomiksi laadse toote ja Urmo suundus teose autoriga flirtima.
Pool tundi rasket tööd, edvistamist ja kõkutamist ja sai oma koomiksisse autori enda joonistatud pildi koos pühendusega :D
Samal ajal surin ma päikese embuses ja jälgisin kahte hipsterit, kes üritasid tuuri panna mingit eriti jäledat plakatit.
Ekstaole.
Palee esises pargis on hetkel väljas hiiglaslikud skulptuurid, mille iga kunstnik oma maitse järgi üle on võõbanud või täiendanud.
Teosteks on otseloomulikult brüsseli kapsad, šokolaaditahvlid, friikartulituutud ja karbid.
Vaatasime mõnda.
Läksime linna.
Vaatasime üle lausa maailmakuulsa koomiksikohviku...
...ja sõitsime linnast välja.
Metsa.
Noh, kui Belgias üldse midagi metsaks saab nimetada, siis jah- metsa.
Selles suhtes, et eestlase jaoks on siinsed metsad lihtsalt suured pargid.
Aga nende jaoks on see mets nimega Forêt de Soignes (inglise keeles).
See laiub omadega Waterlooni ja hõlmab seda ala ka, kus sinine mets on.
Tänu kiirteedele on see mets jagatud mitmeks väiksemaks metsaks (loe pargiks).
Selles Brüsseli poolses metsas (pargis) vohavad mööda maad okkalised põldmarjapõõsad.
Belglased ise on kõigest looduslikust nii meeletult võõrdunud, et nad ise neid korjata ei julge.
Pigem ostavad poest kolme euroga 100 grammise karbikese.
Noh, jääbki rohkem marju, mida eestlastest korilased ja näljased Poola ja Bulgaaria töömehed noppida saavad :)
Saa sa siis neist Belglastest aru.
Samas Hollandis on kuuldavasti üldse keelatud ise seeni korjata ja tänu sellele ma väga ei imesta, et 150-ne grammine karbikene kuivetunud kukeseeni maksab viis eurot.
...Aga noh, mida sa tahad inimestest, kes on hullud Smurfide järele?!
Eksole?!
Parajasti oli seal kaks näitust ka vaatamiseks välja pandud.
Vaatasime.
...Ja läksime kõvasti tagasihoidlikumatesse tingimustesse.
Telki.
Koomikseid vaatama.
Ühe prantsuse neiu H. M Larbaigt tööd jäid silma.
Noh pole raske suhteliselt sarnaste koomiksite seas silma paista "Tim Burton ja Glemm said lapse" moodi töödega :)
Koomiks ise ei olnud päris koomiks.
Oli pigem nagu juturaamat.
http://www.mollat.com/cache/Couvertures/9782847064223.jpg
Soetasime selle prantsuse keelse koomiksi laadse toote ja Urmo suundus teose autoriga flirtima.
Pool tundi rasket tööd, edvistamist ja kõkutamist ja sai oma koomiksisse autori enda joonistatud pildi koos pühendusega :D
Samal ajal surin ma päikese embuses ja jälgisin kahte hipsterit, kes üritasid tuuri panna mingit eriti jäledat plakatit.
Ekstaole.
Palee esises pargis on hetkel väljas hiiglaslikud skulptuurid, mille iga kunstnik oma maitse järgi üle on võõbanud või täiendanud.
Teosteks on otseloomulikult brüsseli kapsad, šokolaaditahvlid, friikartulituutud ja karbid.
Vaatasime mõnda.
Läksime linna.
Vaatasime üle lausa maailmakuulsa koomiksikohviku...
...ja sõitsime linnast välja.
Metsa.
Noh, kui Belgias üldse midagi metsaks saab nimetada, siis jah- metsa.
Selles suhtes, et eestlase jaoks on siinsed metsad lihtsalt suured pargid.
Aga nende jaoks on see mets nimega Forêt de Soignes (inglise keeles).
See laiub omadega Waterlooni ja hõlmab seda ala ka, kus sinine mets on.
Tänu kiirteedele on see mets jagatud mitmeks väiksemaks metsaks (loe pargiks).
Selles Brüsseli poolses metsas (pargis) vohavad mööda maad okkalised põldmarjapõõsad.
Belglased ise on kõigest looduslikust nii meeletult võõrdunud, et nad ise neid korjata ei julge.
Pigem ostavad poest kolme euroga 100 grammise karbikese.
Noh, jääbki rohkem marju, mida eestlastest korilased ja näljased Poola ja Bulgaaria töömehed noppida saavad :)
Saa sa siis neist Belglastest aru.
Samas Hollandis on kuuldavasti üldse keelatud ise seeni korjata ja tänu sellele ma väga ei imesta, et 150-ne grammine karbikene kuivetunud kukeseeni maksab viis eurot.
...Aga noh, mida sa tahad inimestest, kes on hullud Smurfide järele?!
Eksole?!
9.07.2012
Pesavargus ja muud loomad.
Ma lihtsalt ei saa aru...
...et miks mul kohe "veab" loomadega?!
Ma leian pidevalt hulkuvaid, haavatud ja haigeid loomi ja otseloomulikult ei suuda ma ära jalutada.
Ma kulutan tunde, et leida varjupaika, kes järgi tuleks...
...tassin koju kui vaja.
Paar kuud tagasi leidsin haige kassi.
Kulutasin tunde Belgia politsei, loomakaitse ja varjupaigaga "suheldes".
"Suheldes" sest nad ei ole keegi kuigi abivalmid organid.
Oh jooksnud kõneaega ja närve, aga kodu ta sai ja terveks ka.
See selleks.
Paar kuud tagasi leidsin haige kassi.
Kulutasin tunde Belgia politsei, loomakaitse ja varjupaigaga "suheldes".
"Suheldes" sest nad ei ole keegi kuigi abivalmid organid.
Oh jooksnud kõneaega ja närve, aga kodu ta sai ja terveks ka.
See selleks.
Kõige jaburam on see, et kui ma neid ei leia, siis nad jalutavad ise mu uksest ja aknast sisse.
Täna hommikul istus mul aias üks õnnetu bullterjer.
Kuidas ta aeda sai- see on müstika!?
Meil pole lihtsalt sellist kohta kust läbi või üle ronida.
Ja nii ta siis kössitas ja niuksus kuni ma julguse kokku võtsin ja tutvust tegema läksin.
Veetsime päris mitu tundi niimoodi arglikult tutvust tehes.
Õnneks osutus ta väga sõbralikuks ja lasi endale rihma kenasti kaela panna ja peale pisikest jalutuskäiku selle tüseda sardelliga küla vahel leidsime ka ühe meeleheitel omaniku, kes võsa vahelt välja tormas ja kedagi paaniliselt kutsus :)
Mul on tunne, et mulle hakkas see koeratõug isegi meeldima peale seda üürikest koos veedetud aega :P
Ja Piuks Ilanospel on endiselt siin.
Nimelt vähe sellest, et tal puudub saba on tal ka veider komme, et iga kord kui ta nurru- ja sõtkumise mootor tööle hakkab, siis hakkab võrdeliselt kiiresti ka ila suunurgast alla jooksma ja muidu mullitama.
Nagu oleks tal nii mõnus, et ta unustab neelatada või midagi?
Imelik.
Ma ei jõua ära oodata, et kes või mis elukas on järgmine külaline, kes mu südant võitma tuleb...
Ma ei jõua ära oodata, et kes või mis elukas on järgmine külaline, kes mu südant võitma tuleb...
9.05.2012
Kodus...
...läks aeg...
...kiiresti!
...
Ja mulle ei meeldi õpetamine ja targutamine.
Mulle meeldib ise teha.
Teha siis kui ma tunnen, et ma tahan midagi teha.
Jah, ma ei ole mingi äss nüüd...
...aga ma õppisin ise selles neetud photoshopis neid kollaaže tegema :D
...Ja minusuguse pooletoobise blondiini jaoks on see suuuuuuuuuuur saavutus! ....
Olen rahul.
Noh, peaaegu :P
9.03.2012
Minu mõõn ja meie kass?!
...meile kolis sisse kass.
Lihtsalt ronis aknast sisse ja otsustas, et see siin on tema valdus vist.
Selline meeletu nurrumootor ja tähelepanuh... kass :)
Lihtsalt ronis aknast sisse ja otsustas, et see siin on tema valdus vist.
Selline meeletu nurrumootor ja tähelepanuh... kass :)
Ilma sabata ja täpselt sellise näoga, nagu Mauri Kunnase Jõuluvana teemaliste lasteraamatute kassid.
Ausalt.
Ma kutsun teda Piuksuks ja loodan salaja, et ta ei ole kellegi oma.
Svammi seda ilmselt ei looda, kuigi neil ei ole probleemi läbisaamisega.
Salaja magasid nad mul kaisuski koos.
Salaja ei ole probleemi.
Avalikult peab ignoreerima :)
Nii nad on.
Aga kass mulle meeldib.
Järsku ta ei ole kellegi oma ja tahab Belgiast emigreeruda Eestisse ja hakata Supilinna Piuksuks?!
No võiks ju.
Ausalt.
Ma kutsun teda Piuksuks ja loodan salaja, et ta ei ole kellegi oma.
Svammi seda ilmselt ei looda, kuigi neil ei ole probleemi läbisaamisega.
Salaja magasid nad mul kaisuski koos.
Salaja ei ole probleemi.
Avalikult peab ignoreerima :)
Nii nad on.
Aga kass mulle meeldib.
Järsku ta ei ole kellegi oma ja tahab Belgiast emigreeruda Eestisse ja hakata Supilinna Piuksuks?!
No võiks ju.
7.22.2012
Rüütellikke printse valgetel hobustel ei ole olemas.
Või on?
Teiste neidude maailmades vist on.
Minu maailmas neid ei ole.
Isegi printsideks muutuvaid koletisi mitte.
Ma ei ole printsess kah kahjuks.
Ilmselgelt.
Minu võluvad printsid tulevad ja on ja suunavad oma valged hobused kohe eemale mu lossist kui mure silmapiirile ilmub.
Nad ratsutavad ära sõpradega õlut jooma kohe kui minu küljest laguneb mõni tükike.
Kui mul on tunne, et minu sees on selline segadus, et ma ei leia ruumi olemas olemiseks, siis nad kaovad julgelt- rind kummis ja vaikides.
Eksole.
Viimase asjana jääb ikka kajama see: "Sa oled eriline" ja siis lõppu see igavesti vihatud "...aga".
Ma tean, et kui ma jääksin ootama, et mõni prints ehk päästaks mu, siis ma hauduksingi igavesti klaasist kirstus, õun kurgus või saaksin lamatised igavesest unest kusagil kopitanud tornis.
Ma tean, et kui ma jääksin ootama, et mõni prints ehk päästaks mu, siis ma hauduksingi igavesti klaasist kirstus, õun kurgus või saaksin lamatised igavesest unest kusagil kopitanud tornis.
Võibolla ei ole need printsimuinasjutud päris minu teema?
Järsku peaksin pilgu mõne teise žanri suunas pöörama?
"Bambi" ja "Inetu pardipoeg" ongi mulle alati rohkem meeldinud kui klassikalised Tuhkatriinud ja nii.
Ma vist olen pigem mõni hall hiireke kusagil muinasloos, kellest ei räägita, aga kes ootab seda kedagi, kes märkaks seda kui palju võib ühe väikese nähatamatu närilise hinges olla katki.
Ma vist olen pigem mõni hall hiireke kusagil muinasloos, kellest ei räägita, aga kes ootab seda kedagi, kes märkaks seda kui palju võib ühe väikese nähatamatu närilise hinges olla katki.
Aga üks mürgitatud punane õun oleks teretulnud nähtus küll.
Printsess või mitte.
Printsess või mitte.
Niisiis... Hea kuri nõid...
...Kui nii saab öelda?!
Hea kuri nõid, mu aadress on peaaegu venemaa, eks!
7.16.2012
Kodutee ei möödu kunagi piisavalt kiiresti ju...
Lugesin autos läbi raamatu ja lugesin üle kõik akna tagant mööda libisevad aiad, kus leidub hortensiapõõsaid.
Kogesin sada hirmu ja miljon ootusärevust.
Just selle kõige tõttu ongi nii hea tagasi olla.
Tuttavatel tänavatel.
Jalutada linnas, mis tundub maailma kõige parem kolkaküla :)
...aga rääkides kolgastest.
Kui ma püüaks kinni kuldkala, kes pakuks mulle ühe soovi täitumist, siis ma sooviks, et kohe peale Leedut algaks Saksamaa.
Ausalt.
Vabandan ka, aga no tõesti...
Kuigi korraks nägime ka Poola kenamat küljekesekesekest.
Toruni linnakest.
Kopernikuse sünnilinna.
Muinasjututeemaliste kujude linna.
Draakonite linna!!!!!!!!!!
Toruni hiiglase kapist lootis Urmo leida mõne hiiglasliku küpsise, et nälga leevendada...
Aga noh.
Nukuteater turistidele vastu ei tule selles osas :(
Ja tänaval kohtasime oma sihtpunkti, milleni oli jäänud veel enam kui 1000 kilomeetrit lõputuna näivaid teid...
Ja Svammigi hakkas juba närviliselt aknast igatsevaid pilke välja heitma.
Igatahes on hea olla Tartus.
Nii hea.
Peaaegu sama hea oli käia Idablokis ja Rakveres.
...Aga ainult Tartus on see õige koha tunne.
See rahu ja kodused toimetamised.
Käisime kilakola laadal ka.
Ja seal ootas mind roheline kirst.
Selline ideaalne.
Just minu maitse.
Ta lausa kutsus mind enda juurde!
Ja koju me rändasime.
Jah, ma usun siiralt, et see kirst tuli mu juurde põhjusega.
Et anda mulle tööd.
Et kinkida mulle võimalus ta eest hoolitseda ja oma paljud kurvad mõtted eemale peletada.
Nii, et renoveerimine alaku! :)
Svammigi tuli appi ja asus köit tassima :P
...sest linaõlipudel tema väikeste lõugade vahele ei mahu ju.
7.09.2012
7.08.2012
7.07.2012
Kingapoed ja fatamorgaana.
Taaskord.
Jah, mulle jõudis pakkimise käigus taas kohale, et mul on LIIGA PALJU kingi!
...Ja ometigi ei ole mitte kunagi mitte midagi sobivat jalga panna.
Ja tõsi ta on- see ei ole vabandus!
Ja tõsi ta on, et ma ei tohiks neid juurde soetada pidevalt.
Aga nad olid nii ilusad.
Seisid seal riiulil.
Ainus alles jäänud paar ja minu number!
No ma tean, et nad olidki just minu jalakeste jaoks loodud ju!
Niisiis- vabandused, meeleheide, nõrk iseloom ja ettekääne: "agamaolenjunaine!!!".
Pean tunnistama, et jube mugavad on :)
...Ja siis kordub see sama vana lugu (lihtsalt teises võtmes) aianduskeskuses.
Lilled!
Hortensiad, lavendlid, jasmiinid ja kõik teised roosad, valged, helesinised ja ülejäänud vikerkaar.
Millal ma õpin piiri pidama?!
Ah?
...Ja lõpuks kordub see muusikaga.
Mõnikord on mõne looga nii, et ta ununeb ära.
Ja sa ei kuule teda päevi, kuid, aastaid.
Ja siis ühel päeval ta tuleb su juurde tagasi ja siis ei suuda teha mitte midagi muud, kui kuulata teda.
Uuest ja uuesti ja uuesti...
No ja nii ta läks.
See kõigekõige nunnum mees jalutas tagasi.
Ja muud ma enam ei kuule...
Ohkuidas tahaks ta kaissu haarata ja seda nunnut punnut patsutada!
Muud ei teekski päevad läbi :D
Väike kõrvuliigutav puppylove või nii.
7.04.2012
Ega korilast must välja ei juuri...
...isegi mitte Belgias :)
Ja isegi mitte siis kui hommikul juba on 30 kraadi sooja!
Kuigi pean tunnistama, et ma võitlesin visalt selle tundega mis igal aastal sunnib istutama, idandama, kastma ja näppe mulda pistma.
Terve kevade sain hakkama.
Pool suvegi.
...Aga siis ma ostsin virsikuid...
Ja need nõmedad kivid ei andnud rahu.
Enne kui mõeldagi suutsin olin juba aiapoes mullakoti ja pottidega kassas.
Akanalaua kasvuhoone on mul nüüd ka!
Aga eks iseenda ja oma iseloomu vastu ei võitle.
Virsik muidugi muhvigi ei tee.
Lihtsalt passib mullas.
Aga sinine vihm (Wisteria sinensis) kasvab mühinal!
See imeilus puu kasvab siin paljude majade uste kohal ja kevadel kui ta õites oli, siis oli see vaatepilt lausa lummav.
Urmol õnnestus kusagilt mulle paar kauna tuua ja viis seemet rändas potti.
Kaks istikut tuli üles.
Tobe on see, et seda, kas ta hakkab õitsema või mitte, saan ma teada alles 15 aasta päras...
... Ja kui ta 15 aasta pärast ei õitse, siis ma saan küll ikka päris vihaseks :)
No ja siis see kuumus.
Õhh.
Kus on see kuulus Belgia lõputu vihmasadu, kui teda vaja on?!
Isegi Svammi sulab kohe üles.
Subscribe to:
Posts (Atom)