Kingapoed ja fatamorgaana.
Taaskord.
Jah, mulle jõudis pakkimise käigus taas kohale, et mul on LIIGA PALJU kingi!
...Ja ometigi ei ole mitte kunagi mitte midagi sobivat jalga panna.
Ja tõsi ta on- see ei ole vabandus!
Ja tõsi ta on, et ma ei tohiks neid juurde soetada pidevalt.
Aga nad olid nii ilusad.
Seisid seal riiulil.
Ainus alles jäänud paar ja minu number!
No ma tean, et nad olidki just minu jalakeste jaoks loodud ju!
Niisiis- vabandused, meeleheide, nõrk iseloom ja ettekääne: "agamaolenjunaine!!!".
Pean tunnistama, et jube mugavad on :)
...Ja siis kordub see sama vana lugu (lihtsalt teises võtmes) aianduskeskuses.
Lilled!
Hortensiad, lavendlid, jasmiinid ja kõik teised roosad, valged, helesinised ja ülejäänud vikerkaar.
Millal ma õpin piiri pidama?!
Ah?
...Ja lõpuks kordub see muusikaga.
Mõnikord on mõne looga nii, et ta ununeb ära.
Ja sa ei kuule teda päevi, kuid, aastaid.
Ja siis ühel päeval ta tuleb su juurde tagasi ja siis ei suuda teha mitte midagi muud, kui kuulata teda.
Uuest ja uuesti ja uuesti...
No ja nii ta läks.
See kõigekõige nunnum mees jalutas tagasi.
Ja muud ma enam ei kuule...
Ohkuidas tahaks ta kaissu haarata ja seda nunnut punnut patsutada!
Muud ei teekski päevad läbi :D
Väike kõrvuliigutav puppylove või nii.
