Teisipäev ei ole üldse selle nädala päev...
Niisiis...
Mõtlesin, et kuulan midagi head.
Midagi, mis sobiks sellesse vihmasesse päeva ja nii.
Niisiis leierdasin iPodis terve päeva Tom Waitsi "Diamonds on my windshield" lugu.
Mmmmm, kuiheakuihekuihea!
Istusin aknale ja mõtlesin, et sooviks silmad sulgeda ja ärgata samas kohas üles, aga umbes sajandike tagasi läinuna ajas.
Ja siis natukene ringi jalutada ja näha, milline see mõis oli...
Kindlasti imeilus.
Praegugi on.
Aga tervet päeva ei saa ju veeta sõrmega vihmapiiskade jälgi taga ajades.
Kuigi tahaks.

Aga seda ideaalset vihmase ilma lugu juutuubis pole...
Aga on see.
See on ka nii hea.
Lihtsalt hea.



Ja kevad on tõesti hea.
Karniise parandav naine tõi täna vihma käest tuppa ühe toominga oksa.
Kui ta sellega läbi ruumi jalutas, siis oli küll tunne, et see oligi kevad, mis just mööda jalutas.
Selline jahe ja lõhnav ja värske....

Aga homme võiks ikkagi ilusam päev olla :P