Eilne halb tuju on tänaseks muutunud veel halvemaks tujuks, aga vähemalt ma naeran.
Igas halvas asjas on vist natukene irooniat ja kui mõelda, siis on natukene veider ikka kõik siin elus.

Ja seda, et me leidsime hülge üles.
Ta tegi kukerpalle ja nurus, et teda sügataks ja patsutataks.
Ja ta tegigi kõiki neid nunnusid külgeasju.
Ja hülgehäält.
Plaksutas ja tõmbas saba nunnult kokku, nagu laps, kes pahandada saab ja varvastega mängima hakkab :)
Ja need hiigelsilmad lihtsalt sulatasid südame.

Täna piinasin suht iPodi terve päeva, et ignoreerida nõmedaid ehitusmehi :P
Ja leidsin sellise loo.



Nii hea.
John Lennon mulle eriti ei istu oma ninahäälega, aga ta ilus poeg on küll vahva kuulata :D
Pani jala tatsuma küll ja puusa nõksuma seal tellingu otsas...

Ja nüüd ma põgenen siit köögist selle jubeda printsessisarja eest.
Tsau.