Jõudsin lõpuks Kiltsi tolmu ja põldude vahelt Supilinna tolmu sisse.
Supilinna tolm on üldse hulga mõnusam tolm.
Kodus oli hea olla.
Oma toas.
Ma armastan oma kodu lõhna.
Ja oma kodu värve.
Ja kaktused õitsevad.
Nii palju õisi ei ole neil olnud Tartusse toomisest saati.
Salaja mõtlen, et ehk õitsevad nad Saka vana auks.
Tal oli sünnipäev.
Vahel ma igatsen teda.
Meeleheitlikult....

Aga kevad on küll kõik rõõmsamaks muutnud.
Loodus on palju rõõmsam ja kõvasti rohelisem :)
Tuju võiks ju ka parem olla.
Aga päris halb ta nüüd ka ei ole.
Hoolivad inimesed on ümber.
See on hea.
Ausalt.

Kevad ongi selline muhe aeg.
Ega muud teha suurt ei taha, kui õues olla :)
Filosoofia õppimine on küll to do listis kõige viimane asi...
Ausalt.