Ma ei saa aru, et kuhu see aeg küll jookseb?!
Ma ei saa aru, et justkui oleks nii palju tehtud ja nii palju on jutustada, nii palju olulist tahaks meelde jätta ja siia kirja panna, et ma ei unustaks...
...no aga ei jõua.
Tahaks alustada- ühel südaööl sattusin ma selle kõige ägedama Volvo tumeda ja veel rondima koopiaga ning ülipõnevate filmimeistritega Narva....
See on nii hea lugu!
Ausalt!
Või siis lood ülikoolist ja raamatukogust ja kursusest ja väikerühmast ja praktikast koolis ja siis see põhiline lugu sellest, et ma vist armastan seda, mida ma teen?!
Või siis kõik need kümned lood Tartust, Emajõest, Supilinnast, Herne kodust ja Svammist!? Või lugu sellest ööst, kui me sattusime häbiväärsesse kohta peole. Või hoopis lugu SELLEST ööst Tartus või siis hoopis teatrist ja kinost ja sellest pisikesest noormehest, kes mind pidevalt naerma ajab?! Ja need veidrad leiud sügisesest ööst ja Supilinna veidratest elanikest ja nende mõtetest. Oh, ja kudumisest tahaks jutustada. Ja jalgrattast!
Jah, eriti just jalgrattast ja sellest kuidas ma uuesti Tartusse armusin!
No ja mitte nii headest asjadest. Tänasest meeleheitest ja neist silmadest tahaks kirjutada. Ja sellest tundest. Ja neist mõtetest...
...aga ennekõike siiski jalgrattast ja Tartust! :)
Aga aega ei ole, sest aeg jookseb eest ära ja mina ei jõua kuidagi sammu pidada.
...isegi see minulemmikaegaastas tormab kusagil kaugel ees.
Ma ei ole isegi selle põhjapõdrapleilistini jõudnud noh!
