5.01.2014

 Fascinated by imperfection. 
Asymmetric proportions and uneven structures inspire me ...


...ja nii on.

Ma olen maailmas tagasi.
Mitte veel päris tervena, aga elusamana kui varem!
Mõrasid on, aga mul on tunne, et need mõrad pigem kaunistavd ja lisavad omapära.
Noh, nagu see fääntsi Hollandi disainvaas, mis on peale iga kukkumist aina kaunim ja omapärasem :D
Eksole.
Ja- jah, mul oli sünnipäev.
Jah, ma läksin lõpuks ometi nobedate näppude magistrisse.
Jah, ma avastasin, et mu totrad hobid on midagi enamat.
Jah, ma koon kindaid :P
Jah, ma põdesin kõigi asjade pärast asjatult.
Jah, ma arvasin detsembris, et jaanuaris saab maailm otsa ja, et edasi on vaja ainult Lüganusele enda küngast oodata.
Ja "JAH!", ma arvasin, et...
...noh, et ongi kõik.

...
Aga ei ole.
Tuleb välja, et alles läheb põnevaks.
Tuleb välja, et mul on maailma kõige ägedam (loe, et üpris seksikas ja kohutavalt nunnu) joonistamise õppe...noh tundjainimenejakäeedendajategelane.
Ja mul on kirg!
...ja ootus ka.
Ja uskumatu anne teha fantastilisi etnograafilisi kudumeid (labakindaid siis täpsustusena noh) :)

...

Ja  palju õhtuid on ka.
Ja ühel sadas universumi irooniline nali  sülle.
See (sarnasusjasamassarnasusetus) on hirmuäratav.
Kohutavalt hirmuäratav...
...aga samas on ärev ka.
On hea taas tunda!
ISegi hirmu on veidikene hea tunda.
Missiis,etmakardanseda kauget kohta,agamalähenikkagivist.

Sinna...

...ehk?


...



Igatahes...


...nii on.