Emme käis mul külas!!!
Ja me jalutasime mu kõigekõigekõige lemmikumas Maastrichtis...
...ja lippasime läbi Tongerenist.
Uuel alanud päeval sõitsime mägede suunas, et...
...uudistada pisikesi ning imeilusaid külakesi ja jõuda välja Comblain au Pointi.
Elasime üle meeletu ummiku kiirteel ja sõitsime lõpuks kohale hiigelringiga.
Aga kohale me jõudsime.
Ja tänu sellele meeletule ümbersõidule nägime lausa maalilisi linnakesi mägede vahel.
Siiski oli eesmärk just see linn.
Ja kohale me jõudsime.
Linnakesse, mis on nii kohutavalt omamoodi armas.
Ja me ronisime mäe otsa ja uudistasime mäe all.
Jõime õlut ja sõime juustu.
Ja Svammi kakles kohalikuga...
Õnneks oli veretu lahing.
Nüüd oli seal juba rohkem nii nagu reisiraamat kirjeldab.
Lilled olid tänavatel ja väikesed kohvikud...
...Ja muidki asju oli...
Üks on kindel.
See linnake on igati külastamist väärt.
Läbi kõnnib ta küll umbes viietesitkümne minutiga, aga ikkagi.
Majade vahel on küll selline tunne, nagu viibiks kusagil väikeses Horvaatia külakohas või mõnes Itaalia kalurikülas :)
...Mis siis, et merd ei ole...
No ja tõestus sellest, et mu emme on naturaalne aiapäkapiku detektor...
...ja et Belglased on võrdlemisi lühikesed :P
Ja kohalikud neljakäpalisd olid kuidagi eriti laisad sel päeval.
Välja arvatud üks aktivist, kes kõmpis oma kodu uksest otsejoones üle tänava teise ukse taha, kuhu jäi pea norus seisma.
Lõpuks aknast piiluv naine leebus ja uks avanes ja midagi head pudenes.
See hea kätte saadud võeti suund rõõmsalt tagasi kodu poole.
Kaval värk.
Meile midagi head keegi ei andnud ja ega me ukse taha nuruma ka ei läinud.
Hoopis koju läksmie :)
Koju jõudes oli Svammi omadega nii läbi, et jooksis kohe otse oma pessa ja jäigi sinna nohisedes magama.
Ei mingit öist ringi tuterdamist.
Isegi kommipaberi krõbina peale ei liigutatud kõrvaotsagi :)
...
Linn, kus elab lausa kohalik kuulsus- kuldne retriiver (netist leitud pildid on siin, siin, siin...), kelle akent käivad turistid pildistamas.
Kirjuta lihtsalt googli otsingusse mõnes keeles "Brugge kuldne retriiver" või "Brugge koer aknal" ja pilte tast tuleb meeletult :)
Kui meie seal olime, siis koera aknal ei olnud.
Ehk mõni teine kord.
Ja teine kord tuleb kunagi kindlasti.
Aga siis juba hilissügisel või talvel :)
Võiks ju...
Võiks ju...
Igatahes Brugge külastuseks valmistusin ette nii, et vaatasin seda filmi :)
Soovitan.
...kusjuures seda koera näitab ka seal treileris...
See linnakene on tõesti romantiline.
Ja nii imepisikene.
Igati väärt külastamist.
Selle "must see" torni otsa me ei jõudnud ja natukene on mul hea meel ka.
Noh kõrgused ei ole päris mulle ei ülevalt alla vaadataes ega ka alt üles vaadates :)
...Aga paadisõidu kanalitel tegime küll.
Ja seda peaks kõik tegema, sest just kanalitel sõites avaneb selle linna eriline külg.
See romantiline ja nunnu.
Meil hullult vedas ka.
Paat oli üpris lage inimestest ja nii saime me taga lahedasti laiutada.
Samal ajal olid teised paadid inimesi ääreni täis tuubitud.
Ja paadijuht oli eriti muhe merekaru võimsate rulli keeratud vuntsidega :)
Meil hullult vedas ka.
Paat oli üpris lage inimestest ja nii saime me taga lahedasti laiutada.
Samal ajal olid teised paadid inimesi ääreni täis tuubitud.
Ja paadijuht oli eriti muhe merekaru võimsate rulli keeratud vuntsidega :)
Brugge Jumalaema kirik ise midagi nii ülierilist ei ole.
Seest ma mõtlen.
Väljast muidugi köidab kiriku pilvedesse kõrguv torn tähelepanu...
Kiriku taga on väike aed, mis on üks kõige nunnumaid kohti üldse.
Aga seal on ka imepisikene maailm.
Väike ja suletud.
Pisikese sillaga ja imearmsate majadega.
Ühe maja küljes on Brugge kõige pisem aken, mida kasutati spioneerimiseks.
No tõesti.
Pisike oli ta küll.
Isegi Svammi jaoks oleks ta väikeseks jäänud :)
Selle kiriku taga on veel ka plats, kus on neljast pronksskulptuurist koosnev grupp kujusid, milledel nimeks "The Four Horsemen of the Apocalypse".
Eks
igaühele, kes Piibliga kokku puutunud on need tegelased teada tuntud ja
erinevaid maale, mis neid kujutab olen ma üksjagu näinud.
Aga see konkreetne teos oli küll vist kõige mõjusam minu jaoks siiamaani nähtutest.
Ma ei ole eriline skulptuurifänn, aga pean tunnistama, et need mõjusid kuidagi väga lummavalt.
Sünged.
Kiriku hoovist teed välja otsides jäime lennuki maandumisteele ette...
Brugges asub ka šokolaadimuuseum, kust saab igasugu erinevate maade kakaoubadest tehtud šokolaadi osta ja Belgia friikartulite muuseum on ka :P
Meie hoopis astusime sisse De Struise õllepoodi.
...ja jätsime sinna palju raha :)
Kanali ääres oli pisikene vanakraamiturg, kust leidsime postkaartide vahelt karbist 1992 aastal välja lastud kahekroonise, mille Urmo kohe ühe euro eest endale meeneks soetas :)
No ma ei tea.
See imepisikene linn võitis küll minu südame ikka täiesti endale :)
.....
Teel Pariisi tegime väikese haagi ja käisime läbi Amiens'i linnast (netipildid on siin), kus asub võimas Amiens katedraal (netipildid seest), kuhu me jäime natukene hiljaks ja sisse ei pääsenud enam.
Aga väärt vaatamist oli ta ka väljaspoolt.
See on Prantsusmaa kõrgeim gooti stiilis katedraal ja tõsi ta vist on, sest väljast tundus ta tõesti hiiglaslik!
Lõpuks tuli ikka jube nälg peale ning suundusime kõige aeglasema teenindusega aga väga maitsvate toitudega kalarestoran Salmon House'i sööma.
Kolm käiku hilistel õhtutundidel ja me lõpetasimegi oma pidusöögiga alles öösel :)
Kõht täis keerasime ninad Pariisi suunas.
....
Pariis ja Versailles!
Sarnase postituse tegin ma KUUS (kas tõesti nii palju aega on möödas juba?!) aastat tagasi!!!
Nüüd siis uuesti ja natukene teistmoodi :)
Kindlasti ilma hääletamiseta ja kahjuks ilma Modigliani maalita.
....
Pariis ja Versailles!
Sarnase postituse tegin ma KUUS (kas tõesti nii palju aega on möödas juba?!) aastat tagasi!!!
Nüüd siis uuesti ja natukene teistmoodi :)
Kindlasti ilma hääletamiseta ja kahjuks ilma Modigliani maalita.
...
Hommikul kohe seadsime ennast teele Versailles lossi ja tema hiigelaedade poole.
Emme suutis üpris mõistlikuks jääda, aga meid ajas see kullasära ikka päris hulluks...
Emme suutis üpris mõistlikuks jääda, aga meid ajas see kullasära ikka päris hulluks...
Urmo oli varakult juba kõik ette valmis mõelnud ja ostnud piletid läbi internetiavaruste ära.
Nii saime sisse imekiiresti ja ilma meeletutes järjekordades passimiseta.
Muidugi turistilõksukohana on nüüd miljon tarkust teada.
Nagu näiteks, et pigem panna külastuse alla natukene rohkem raha ja minna lossi peale koos giidiga, sest ilma giidita ei lasta sind kõige põnevamatesse ja uhkematesse kohtadesse, nagu ooperiteater jne.
Kui varem olid aiad tasuta, siis nüüd on nad tasulised ja nad ei ole lossi pileti hinna sees.
Selle jaoks tasub eraldi raha varuda.
Kõige targem on teha nii...
Minna varakult kohale ja käia giidiga loss läbi.
Siis osta aedade pilet ja sammuda neist otse läbi tasuta aedade alale, kus on Trianonid ja Marie Antoinette küla.
Käia need läbi.
Kui viitsimist on, siis arvestada lisarahaga Trianonide külastamiseks.
Ja siis suunduda tagasi tasuliste aedade osasse, et need läbi käia siis, kui purskaevud töötavad (purskkaevud pannakse tööle ainult kindlatel kellaaegadel).
...Ja siis tuleb veel arvesse võtta see, et kõige võimsam purskkaev pannakse tööle peale seda, kui aedade omad on kinni keeratud.
Vett ei ole neil piisavalt noh :)
Vett ei ole neil piisavalt noh :)
Ja otseloomulikult on see kõige võimsam purskkaev mu lemmik.
Draakoneid täis :)
Kuldseid ja musti.
Suuri ja väikeseid.
Draakoneid täis :)
Kuldseid ja musti.
Suuri ja väikeseid.
Õnneks meil vedas.
Me juhuslikult peaaegu nii tegimegi ja nägime aiad ära just siis, kui vesi kõikjal rõõmsalt pladises ja klassikaline muusika kõlarites üürgas.
Oli küll päris uhke jalutada.
Parem kui esimesel korral palju aastaid tagasi...
Oli küll päris uhke jalutada.
Parem kui esimesel korral palju aastaid tagasi...
...No ei liigu tüüp purskkaevu eest ära...
Ma ei tea kuidas teistega oli, aga mina oleks küll kõik need põõsad hea meelega koju tassinud :)
Ja Marie Antoinette külani suutsime me ka läbi häda kõndida.
Isiklikult arvan, et see on parim osa kogu selle lossi juures :P
Pealegi jookseb seal ühe maja küljel kraanist külm vesi ja see kulub päikese naabruses viibides ära küll...
Ja kindluse mõttes kontrollisin üle ka selle kuju.
...Tema meheau oli endiselt pooleks murtud.
Ilmselgelt ei viitsi ükski restauraator nii kaugele kõndida...
Emme nüüd ja...
...mina kuus aasta tagasi samas kohas :)
Nagu oleks see kõik eile olnud...
Imelik.
Loss seest oli täpselt selline, nagu eelmine kord.
Seekord lihtsalt vedas ja lahti oli rohkem ruume.
Peeglitesaali nägin lõpuks ära.
Imeline!
Maalingud võtsid endiselt sõnatuks.
Kuigi tänu Vatikanis nähtule enam mitte vii väga :P
Ja see põhiline naine.
Siis kui tal veel pea õlgadel oli.
Olin küll kurb, et Modigliani maale ei näinud aga selle kompenseeris suuresti mu teine suur lemmik- Louise Élisabeth Vigée Le Brun.
Nii et vedas teisiti lihtsalt.
Lõpuks väsisime ikka väga ära sellest pillavast kullasärast ja poseerimisest...
...ja suundusime linna tagasi, et näha veel tuledesäras Eiffeli torni.
...
Meeleolumuusikat kah ikka :)
Ja seda šokolaadipruuni Eiffeli torni me nägime.
Tekkis kohe tahtmine seda mõnest nurgast nosima hakata :)
Et hambaid säästa valisime siiski päris söögi ja asusime restoraniotsinguile, et teha veel üks kolmekäiguline öösöök.
...
Meeleolumuusikat kah ikka :)
Ja seda šokolaadipruuni Eiffeli torni me nägime.
Tekkis kohe tahtmine seda mõnest nurgast nosima hakata :)
Et hambaid säästa valisime siiski päris söögi ja asusime restoraniotsinguile, et teha veel üks kolmekäiguline öösöök.
Ei saa mina aru, kuidas need Pariisi naised nii saledad on ja kuhu nad mahutavad need kolm käiku?!
Mul oli juba teise käigu poole peal suhteliselt täistopitud hane tunne peal.
Ja siis vaatad kõrvallauda, kus kleenuke naisterahvas südamerahus kõik käigud viimse raasuni kinni pistab?!!
Uskumatu.
Pariis!
Viimase päeva veetsime mööda Pariisi põhilisi vaatamisväärsusi käies.
Et emme ikkavõimalikult palju näeks :)
Enne Pariisi sõitmist veetsin ma päevi vaadates netist pilte, et milline see linn kunagi välja nägi.
Maailmasõdade ajal.
Leidsin ühe eriti hullu kohviku, mille nimi oli "Põrgu".
Vaata pilte siit.
Huvitav, kas Viiralt sattus sinna kunagi ja sai oma "Põrgu" jaoks sealt inspiratsiooni?! :)
Aga see selleks.
Meie elame teises ajastus ja peame leppima sellega, mida see linn nüüd pakub.
Enne Pariisi sõitmist veetsin ma päevi vaadates netist pilte, et milline see linn kunagi välja nägi.
Maailmasõdade ajal.
Leidsin ühe eriti hullu kohviku, mille nimi oli "Põrgu".
Vaata pilte siit.
Huvitav, kas Viiralt sattus sinna kunagi ja sai oma "Põrgu" jaoks sealt inspiratsiooni?! :)
Aga see selleks.
Meie elame teises ajastus ja peame leppima sellega, mida see linn nüüd pakub.
Eks igaüks peab oma tuvi ise kandma.!
Kuus aastat tagasi kandis tema naaberinaine varblast ja ei kurtnud üldse.
Nojah, samas varblane ei väljuta nii hullu rõvedust ka su pealaele ehk.
Maisaa, tiibadega naise ja all paremal kilbiga venna näoilmed on nii totrad lihtsalt, et uskumatu :P
Ja siis lippasime läbi Pariisi Supilinnast Montmartrelt.
Kõige kõige mõnusam koht Pariisis üldse.
Eriti öösel.
Vaatasime bassilika treppidelt Pariisi panoraami ja jalutasime kitsastel rahvast täis tuubitud tänavatel.
Kõige kõige mõnusam koht Pariisis üldse.
Eriti öösel.
Vaatasime bassilika treppidelt Pariisi panoraami ja jalutasime kitsastel rahvast täis tuubitud tänavatel.
Vähekene teist sorti kuulsat kunsti nägin veel tänu Urmole, kellel on terav nägemine.
Invader :)
Ja Montmartre surnuaial oli üks must kass mugava koha leidnud soojal katusel.
Viimase asjana vedasime endid veel Moulin Rouge'i vaatama.
Alles oli.
Täpselt samasugune nagu ta täenäoliselt juba palju aastaid olnud on :P
Alles oli.
Täpselt samasugune nagu ta täenäoliselt juba palju aastaid olnud on :P
...ja näha ära see pisikene ja tagasihoidlik haud, mis on nii kaugel.
Täiesti taga, lõpus.
Modigliani!
Alles seal haua kõrval seistes ja sõrmega ta nimetähtede kontuuri joonistades jõudis mulle kohale, et ta oli päriselt olemas.
Päris inimene.
Kõik need imelised maalid on teinud keegi, kes kõndis neil tänavail ja hingas ja oli päriselt olemas.
Lihtsalt kirjeldamatu tunne.
....
Aga siis saabus lõpuks aeg tagasi autoni longata ja unistena kodu poole liikuma hakata.
Siiski enne Belgiasse jõudmist põikasime läbi veel linnakesest nimega Laon (teiste pilte netist vaata siit).
Põhjus oli imelihtne- seal asub ehe Ameerika kuuekümnendate stiilis kujundusega burgerirestoran.
No need burgerid olid ühed päris suured burgerid :)
Aga kõige ilusam osa on imeilus keskaegne linnake kõrgel künka tipus.
See on selline koht, mida lausa peaks külastama.
Meeletult armas ja omamoodi.
Kõik on kulunud ja laguneb ja tänu sellele ei ole ta täis turiste ning meeletuid rahvamasse.
Palju kitsaid tänavaid ja pilt on nii keskaegne kui see olla saab veel tänapäeval.
Seal mäe otsas asub Laoni katedraal (netipildid), mis on üks varasemaid ja uhkemaid oma ajastu gooti katedraalide näiteid.
Fassaad ja tornid on täis erinevate hiiglaslike müütiliste olendite ja loomade kujusid.
Sellist vaatepilti ei ole ma siiani veel kusagil näinud.
No j aloomulikult Püha Jüri ja Co.
Ja Marele ka midagi :)
Fassaad ja tornid on täis erinevate hiiglaslike müütiliste olendite ja loomade kujusid.
Sellist vaatepilti ei ole ma siiani veel kusagil näinud.
No j aloomulikult Püha Jüri ja Co.
Ja Marele ka midagi :)
Seisukord on tal üsnagi nigel ja interjööri säilinud eriti ei ole.
Ometigi meeldis ta mulle nähtud katedraalidest kõige rohkem.
...Sest seal on säilinud üksikud värvilaigud siin ja seal, mis annavad aimu, milline ta kunagi seest oli.
Ja mulle meeldib see, kui saab oma fantaasiat kasutada.
Ja seda ma ka tegin :)
.....
Mis ma ikka muud oskan öelda.
Loodan, et emme elu esimene välismaareis oli väärt kõiki neid maha kõnnitud kilomeetreid :)
Ja aitäh Urmo!
Ja aitäh Urmo!
