Hippieville ja muud loomad...

Pühapäeval jalutasime taas Maastrichtis.

Seekord selle linna selles osas, kus asuvad vanad tehasehooned, milledes pesitsevad igatsorti rohkem ja vähem kunstnikud.

Ega midagi öelda ei ole.

Sinna minnes peab ketsid jalga panema ja lihtsalt uudistama.

See on selline peaaegu Polümeeri kultuuritehas, ainult et suurem.

Siit saab nende kohta uurida.

Päris põnev!

Neil oli kümnes juubel ja selle puhul toimus igasugu üritusi.

Kuulake!

Päris vahva.

Ausalt.

Ja ringi jalutada tasub seal kohe kindlasti.

Puude otsa on ehitatud laevakujulised kodud ja kunstiteosteks on muudetud kõik kättesaadav :)

 

 

 

 

 

Millegi pärast tuli kohe Ahto meelde, kui neid prille nägin :)

 ..............

Käisime näitusel ka.

Noh...

Ses suhtes, et pigem oli see kunstiprojekt.

Linna ääres on vana keraamikatehas.

Varemetes ja kole.

Selle tehase aia on aastate jooksul üle võtnud loodus.

Niisiis rajati sinna nüüd eksperimentaalaed.

Tehtud on rajad ja aiad ja installatsioonid.

Pottides kasvavad maasikad ja tikripuud jne.

Selline rahulik ja roheline koht elu täis linnas.
...Ja tigude paradiis on see aed küll :)

Mulle seal meeldis...

 

 

 

 ..............

Õhtul, natukene enne päikeseloojangut läksime õitsevate puude vahele jalutama.

Siin on soojad ilmad ja päike särab ja õhtud lähevad aina kiiremini aina pikemaks.

Õitsemise aeg on peaaaegu läbi ja nii hea oli seda ilu veel näha.

Siin on pojengid ja võililled juba ära õitsenud ja sirelid kohe kohe ka.

Suvi ongi läbi :)

Nii me siis jalutasime.

Kõikjal ümber valged õied.

Ja see lõhn...

Viimaste päikesekiirte, heinamaa, õunapuude ja põllulillede lõhn.

Saabuva ööjaheduse lõhn...

Imeilus.

 

 

Maagiline.