Delicious muffin, Kaspar ja kirsiõied.

Nii romantiline.
Kas pole?

Tegelikult käis Kaspar Hollandis, Tilburgi linnas Roadburn festivalil.
Laupäeval läksime talle sinna külla.
Festival tundus väga äge.
Terve linn oli ilusaid, karvaseid, suuri meesolevusi täis ja tänu sellele olid mul suured keskendumisraskused, kui asi puudutas millegi muuga tegelemist, kui nende vaatamine :)
Kasparist mul ühtegi fotosüüdistust ka ei ole, sest et selleks ajaks, kui mul meenus, et peaks pilti tegema...
...noh ei olnud ma enam suuteline kaamerat kotist üles otsima...
Olin liialt hõivatud Tilburgi hõrkude küpsetissaaduste nautimisega.
Või noh, midagi sinnakanti.

Kurb muidugi.

Kohalik hipster juhatas meid igatahes kohalikku plaadipoodi ka.
Sounds.
Wow!
Nii hea valikuga vinüülipoodi ei ole ma mitte kusagil näinud.
Just vanade vinüülide koha pealt.
Pean tunnistama, et mõnes mõttes jäid isegi Londoni poed alla.
Sellises pisikeses linnakeses selline pärl!
Eeskujuliku turistina jätsin ka sinna poodi raha.


Tunne on hea :D

Aga noh, saabus ka dramaatiliste hüvastijättude aeg ja jätsime Kaspari Svammisokilõnaliste vorstikestega ja Hercule stoudiga Tilburgi ja suundusime koju.

....

Pühapäeval tegime väikese jalutuskäigu viljapuuõitemaal.

Siin kohe meie lähedal on meeletud viljapuude kasvatusalad.
Ja hetkel nad kõik õitsevad ja selle puhul toimub siin palju festivale ja muidu sündmusi, millega tähistatakse seda ilusat ja üürikest aega.
Aga, et peod ei lõppeks, siis lähevad need õitsemisajaga seotud pidustused sujuvalt üle saagikorjamisega seotud pidustusteks :)
(Kõike saab uurida siit.)

Sügiseti on väidetavalt palju laatasid, kus saab osta kohalike kasvatatud puuvilju ja tehtud mahla, puuviljaõlut jne.
Üks kuulsamaid selle kandi õllesid on Bink Bloesem.
Mulle väga ei istu need puuviljaõlled, aga see konkreetne on väga hea õlu.

Selle "õiteteekonna" tee nimi on Haspengouw route.
Kõikjal viitavad sildid ja kui mööda neid sõita, siis avanevad lausa maalilised vaated.

Igatahes...


Ma ei teagi, kas oskan seda kirjeldada.
Tohutud maaalad on täis õuna-, kirsi- ja pirnipuid ja nad kõik õitsevad.
Nende vahel jalutades on tunne, et oled veidras pilvepealses muinasjutus.
Väga kaunis.


Ühele sellisele hiiglaslikule avatud "puudeaia" alale on peidetud suuri installatsioone ja skulptuure ja üldiselt on tunne, et me peame võtma rattad, et seda kohta läbi avastada...

See skulptuuride teema on suuremat sorti kunstiprojekt, mille kohta saab uurida siit.

Selle koha peal Belgia turismiblogi lõpetab tänaseks!
(Järgmisel korral matkarajast, Belgia naaberlussuhetest ja linnast Hollandis, kus ma ei käinud! :D )

Ja kui see õis kunagi suureks kasvab ja karjääri teeb, siis võib ta jõuda isegi õlle sisse...
Ausalt!Aitäh!


Tegelikult...
...lugu ka soetatud vinüülilt...
Viimastel nädalatel üks neist vähestest lugudest, mis mu pidevaks kaaslaseks on.