Ma hullult üldse ei salli seda, kui fotod on toas.
No üldse ei meeldi, kui keegi mind jälgib.
Alateadlikult käin ja keeran alati pilte ümber või topin sahtlisse...
Okei, köögis ja elutoas veel, aga magamistoas ma fotosid ei salli.
Mingi kiiks.
Ja eriti vastik on see, et selliseid surnud kala pilguga tsikkide pilte topitakse igale poole- juukselakipudelitele ja ma ei tea millele veel.
Tavaliselt keeran ma vannitoas kõik sellised tuimalt jälgivad näolapid seina poole.
Eile vannitoas püüdsin seina tutvustada järjekordsele näkile, kes mind vatipadjakeste pakilt jälgis...
Ja siis avastasin, et tootjad raisad on selle tsiki ikka suurelt mõlemale paki küljele toppinud :)
Masendav.

Aga see selleks...

....Piltidest veel nii palju, et pildistada mulle meeldib.
Mul on selle tegevusega oma suhe.
Selline- mina armastan kaamerat ja tema kaitseb mind värk...
Aga mu kaamera läks katki.
Ja uued on kallid.
Ja mulle ei meeldi oma harjumusi muuta.
Ja tehnika areng mulle ka ei meeldi.
Ja minu vana kaamerat ei ole enam saada.
Aga nüüd mul on kaamera.
Täiesti töötav!!!
See minu pisikese maailma kõige kallim inimene tegi mu ülisuurelt õnnelikuks! :)
Kaamera täitsa samasugune, nagu mu vana kaamera.
Ainult natukene erinev...

Noonju nii nunnud!?!?

Nüüd ma saan siis oma uut kodulinna pildistada siit Gonsiori tänava viienda korruse aknast :)

Muidu on veel üks tore asi.
...mulle meeldib, kui lugu ja hetk kokku lähevad.
Seekord küll väga kurval ja õnnetul moel, aga noh...
Kõndisin Kaubamaja juurest koju ja tundsin vingu lõhna.
Kodus aknast alla vaadates nägin terveid horde tuletõrjeautosid ja suitsu.
.....Urmo sai siis taaskord kuulata põhjusega seda lugu.



Nõme Tallinn...

Kui kõigepealt käisin ma nädala alguses Bätmäni kujutist visakamas rokiklubis, siis nädala lõpuks jõudsin välja Rakvere punklaulupeole.
Ütleme nii, et noh- igav ei ole olnud :)
Mustadele meestele maha ärimisest pääsesin ja pungipeol õllepudeliga vastu pead ka ei saanud.
Võib vist korda läinud ettevõtmisteks nimetada...

...üldiselt on nii, et mõtlen, et miks neid vabu päevi nii vähe on?
Mu pisikeses peas keerleb sada asja, mida kõike teha tahaks, kui oleks ainult aega noh.
Ohhkuihea oleks, kui oleks olemas vaba aja laadimise kaart.
Nagu kõnekaart.

Esimesed tund aega ma vedeleks aias ja nuusutaks lilli kindlasti...
Teise tunnikese vedeleks voodis :P

Käisin Mare juures ka.
Ta oli Sakalt Saka vanaema vaiba ära tassinud ja ära pesnud ja kuivama pannud.
Kui seda nägin, siis süda jättis löögi vahele.
Oi kui palju kordi olen ma igavledes selle vaiba mustrit varbaga välja joonistanud...
Mingit väljamõeldud keksugi mänginud.
Tahaks tagasi nii väike olla!

Viimasel ajal on üldse nii, et nädalas satub ikka vähemalt üks klient, kes toob endaga kaasa mingi kummalise lõhna, mis toob mulle meelde nii imelikke kaugeid asju.
Lasteaeda, liivakasti, haigla, esimese koolipäeva...
Mõnda ei tahaks kohe äragi lasta.
Tahaks selle lõhna võtta ja pudelisse panna.
Et just leitud mälestusi jälle ära ei kaotaks.

...Aga see selleks.
Tulge parem koristama mu juurde!
Maiviitsi ise enam...

Mõtlesin, et teeks lastekaitsepäeva puhul midagi toredat ja lapsikut.
Sulava jäätisega enda kokku pläkerdamine tundus nii ebaoriginaalne.
Valisin põlvili asfaldil powerslidingu tegemise.
Ainult, et mul ei olnud elektrikitarri ja ma ei märganud sõrmedega saatana sarvi visata ja "Zjeeeeeeeeeaaaaaaaaaaaaah" karjuda...
Aga tehtud sai.
Ise olen tulemusega väga rahul.
Minu vanuses kukutakse ikka kas nii, et lõhud ära oma just ostetud kallid teksad või saad luumurru ja armid, aga sellist marraskile lõhutud põlvi ja pihkusid ei ole enam.
Need on kuidagi jäänud helgeteks lapsepõlvemälestusteks.
Eeskujuliku lapsena helistasin emmele ka ja teatasin, et nüüd on kohe nutt ja hala ja teelehti ka ei ole kusagil kasvamas...

Noh see selleks.
Avastasin tegelikult, et Tartus mitte viibimine muudab mu siin veedetud aja kuidagi eriti sisutihedaks ja produktiivseks.
Hämmastav.
Käisin neljal näitusel ja uudistasin tänavakunsti...
Ülikooli raamatukogu juurde on tehtud hiiglaslik Märtsijänes :)
Mulle on alati Märtsijänes millegi pärast sümpatiseerinud.
Tema pidevas paanikas ja närveldamises ja põdemises on midagi minulikku.
Sahmerdiseks olemine on teema...

Krooksu kandist aga leidsin täiesti korraliku hambaharja...

Ja atlantise titele oli keegi tutiga mütsi heegeldanud...

Ah, mis seal ikka...
Krõbistan siis kõrsikuid edasi.