Maailmaavastaja

6.01.2011

Mõtlesin, et teeks lastekaitsepäeva puhul midagi toredat ja lapsikut.
Sulava jäätisega enda kokku pläkerdamine tundus nii ebaoriginaalne.
Valisin põlvili asfaldil powerslidingu tegemise.
Ainult, et mul ei olnud elektrikitarri ja ma ei märganud sõrmedega saatana sarvi visata ja "Zjeeeeeeeeeaaaaaaaaaaaaah" karjuda...
Aga tehtud sai.
Ise olen tulemusega väga rahul.
Minu vanuses kukutakse ikka kas nii, et lõhud ära oma just ostetud kallid teksad või saad luumurru ja armid, aga sellist marraskile lõhutud põlvi ja pihkusid ei ole enam.
Need on kuidagi jäänud helgeteks lapsepõlvemälestusteks.
Eeskujuliku lapsena helistasin emmele ka ja teatasin, et nüüd on kohe nutt ja hala ja teelehti ka ei ole kusagil kasvamas...

Noh see selleks.
Avastasin tegelikult, et Tartus mitte viibimine muudab mu siin veedetud aja kuidagi eriti sisutihedaks ja produktiivseks.
Hämmastav.
Käisin neljal näitusel ja uudistasin tänavakunsti...
Ülikooli raamatukogu juurde on tehtud hiiglaslik Märtsijänes :)
Mulle on alati Märtsijänes millegi pärast sümpatiseerinud.
Tema pidevas paanikas ja närveldamises ja põdemises on midagi minulikku.
Sahmerdiseks olemine on teema...