Terve mu nädal on möödunud koristamise tähe all...
Kuidagi venib see tegevus.
Aga tehtud on ka rohkelt.

Olen teinud veel palju muudki.
Imelik nädal.

Lehed ongi lõpuks värvilised.
Ja langevad.

Jalutasin Jänese matkarajal.
Ühel hetkel tajusin seda pisitillukest õnnehetke.
Missiis, et kõik tegelikult ei ole üldse nii.
Aga sel hetkel oli.
Ilma põhjuseta.
Siiras rõõm olemisest.
Svammi pardijahist.
Värvilistest lehtedest.
Hingamisest...
Ainus, mis mulle sel hetkel muret tegi oli, et jube kahju, et mul puudub absoluutselt anne haikudeks :)

Ja nüüd...
...kuula!

Hoolikalt...