Me siis nüüd P-ga püüame sisse astuda mõne kooli uksest.
Huvitav, kas saame ka.
Ma loodan, et P. saab.
Väga loodan.
Ja just, et ta saab kunstiakadeemiasse.
Ta lihtsalt peab saama noh!!!
Mul on suht noh...
Maiteaks mida magsitriõppes peale hakata...
Millest teha magistritööd?
Mu praegune lõputöö oli juba magistritöö mahus.
...Mida ma siis magistris teen?
Tegelikult ma tean, mida ma teha tahaks, aga kas ma hakkama saan...
Noh see on iseasi...

Seoses sellega- tänahommikune üllatus :D

Vahva.

Ah, ma tahaks üldse päevad läbi Svammiga tekkide ja patjade otsas vedeleda ja maiustusi pommida suvalistelt isikutelt.

Ja praegu tahaks üldse kaamerat ja siit natukene kaugemale ära.

Ja sidrunijäätist tahaks.

Ja tahaks veel, et Svammi kõiki mu siirupivahvleid ära ei sööks...

Millal see "mismasiisnüüdedasiteen" debor küll üle läheb?!?!?

Ma kirjutan natukene asjadest, mis mulle meeldivad...
Aga ainult natukene.
Ausalt!

Mulle meeldib käsitöö.
Täpselt sama palju meeldib mulle süüa teha.
Eriti perele.
Ma otsin iga päev põhjuseid, et neid külla kutsuda ja siis katta laud, mille lõhnad hulluks ajavad...
Jah...
Mulle meeldib kokata!
Aga lihtsaid toite.
Ma jälestan seda, kui pean mingi toidu tegemise nimel tunde köögis passima.
Toit peab olema lihtne!
Aga samas KOHUTAVALT maitsev!
Mulle ei meeldi kokaraamatud ja saated, kus retseptid on nii keerulised, et kui ma neid köögis rakendan, siis poole pealt kaob tegutsemise rõõm ära ja pärast oled liiga väsinud, et tunda röömu toidust või seda üldse süüa.

Niisiis...
Kunagi sattusin sellise saate peale, nagu "Jamie at Home".
Sattusin täiesti sõltuvusse.
Toitvad ja lihtsad toidud ja ilma igasuguse vaevata!
Vaatasin ka kõik ta teised sarjad ära.
Nääh.
Ei kõigutanud.

Mu obsessioon jõudis välja selleni, et P. kinkis mulle selle saate hooajad.
Oi ma vaatasin neid andunult...

Nüüd aga juhtus nii, et lõpetamise puhul sain lõpuks selle kauasoovitudunistatudnurutud kokaraamatu kätte.
Milline disain!
Kui ilus!
Maisuuda seda käest panna.
Lehitsen tundide viisi...

Lõpuks andsin alla ja läksin kööki.
Suurim hirm oli ikka, et kohe kaob see imelisuseaura selle raamatu ümbert ära, sest kohe juhtub see kohutav passin-tunde-köögis asi...

Mulle maitsevad igasugu pajaroad.
Võtsin ühe sellise.
Kõrvetasin näpud tomateid koorides...
Ja teate mis.
Mul oli kogu aeg lõbus :)
Ja toit valmis märkamatu kiirusega ja oli oi kui hea!
Just see, mis mulle meeldib- lihtne, toitev ja maitseteparaad!
Niisiis...
Ma enam ei ülista rohkem.
Sain selle hingelt ära.
Tunnistan häbiga, et ma praktiliselt magan see kokaraamat kaisus :P
Ja P. kingitud DVD kah.
...No ja tegelikult on seal kaisus veel ka mu juba ribadeks lehitsetud vanilje, šokolaadi ja kõige magusa järele lõhnavad küpsetiste ja magustoitude tegemise ülitähtsad raamatud...

Ausõna, isegi Svammi istus andunult ahju ees ja nuuskis õhku ja andis ahjule käppa igaks juhuks, et järsku saab ta seda lõhnavat asja sealt :D

Lisaks mu lemmikutele- Jack ja Jackiga šokolaad (mille minuni jõudmise lugu on lausa põnevusfilmi tegemise vääriline) kinkis Margus mulle lõpetamise puhul stencilmaali :)
Sellise!

Äge!!
Ja veel nipiga pealekauba!
Tegelikult tuleb seda nurga alt vaadata.
Siis ta muutub täiesti arusaadavaks.
Ainult, kuidas teda niimoodi seinale panna, et ta kogu aeg kindla nurga all oleks :)
Ja Margus...
...Aitäh sulle!

Elu on läbi lillede alati ilusam...

Noh ma siis lõpetasin.
Kuulasime tõesti ära hiigelpika " Konfutsius ütles" aktuse ja saime oma diplomid.
Ja palju lilli.
Nüüd peab endale uue hobi leidma :)

Ja see ülitähtis traditsiooniline minu pere (seekord) ilma loomadeta pilt.
Seekord ka ilma säärejooksupoosideta...
Aga ilusad ikka.

Üks egopilt kah :)

Ja mu totaalne lemmikpilt...

Aitäh kõigile, kes meeles pidasid!
Aitäh mu ülifantastiline ja maailma kõige abivalmim ja kõige hoolivam emme!
Aitäh kogu perele, kes külastades mu väikest kodu jõulude ajal ja vahel niisamagi andsite mulle alati tonnide viisi energiat!
Aitäh Margus- sa oled eriline ja hea (pool diplomot on sinu ju)! :)
Ilma teieta, ma ei saaks midagi tehtud vist...

Ja nüüd see kõige tähtsam!
Pätu!
Imeilus ja kõige kallim Pätu!
Koer, kelle tassisime koju vanaemaga emme loata ja kes sai meie kodu kõige kallimaks liikemks!
Pätul oli üleeile sünnipäev.
Ta sai 18.
Pätu enam ei näe ega kuule ja kõndida enam eriti ei saa ja kõik muud kirjeldamatud hädad...
Aga kangus on tas alles.
Ja selle pärast me teda armastamegi!

Uku ja Triin rokivad alati minu üllatamises ja mu tuju paremaks muutmises!
Margus avastas külmkapi küljest selle :)
Aitäh teile!

Aga laupäeval kell 12 siis lõpuks ma lõpetan.
Toomemäel.
Imelik tunne on noh :)

Täna sai Svammil kaks aastat täis!
Kaks aastat meie juures elamist...
Kaks aastat, mille jooksul ta on muutunud arglikust tänavakoerast ülbelt hellitatud padjakoeraks.
Jah, ta on VoodiSvammi!
Ja kuigi tal on omad imelikud kiiksud...
Me armastame teda nii väga!!!
Nii et ma soovin Svammile palju õnne!

P. õde tegi talle lihapalle, sest Svammile kohutavalt meeldivad lihapallid.
Lihapallid ajavad Svammi täiesti pööraseks...
Marguse ja minu poolt oli tavapärane vorst.
Sest me ei ole nii ülbelt lahedad, kui Kertu.
Meie ei tee lihapalle...

...Ja selle üliolulise sündmuse taustal mainin üht täiesti väikest asja.
Kaitsesin oma lõputöö hindele A.
Tore oli.
Kurb on, et kooli enam ei ole.
Aga hea on ka!
Aitäh!

Valmis sain!
Nüüd veel kaitsmine....
Ja siis jäävad need valged seinad ootama kunstnikke, kes neid oma ilusate ja läbimõeldud töödega täiendaks!

Loodetavasti.

Siinkohal tänaks kah :)
Tänaks Margust!!!!! Nagu päriselt! Aitäh!!!
Ja P-t tänaks kah hullult!!!
Ja Urmasele ütleks aitäh, et abis käis!
Kaks esimest käisid põrgust läbi, sest ma halasin nii palju...
Aitäh, et toetasite!

...Ja aitäh Margus, et viitsisid lisaks kogu sellele "maitahaeioskaeisuudaeieieieieieiteeee" seina ja kirjaliku osa jamale veel ka lõpukleiti otsima tulla :D

Ja seda ka, et nägin täna esimesi karikakraid!
Ja paar päeva tagasi sain nuusutada kibuvitsaõisi!
Neid valgeid!
Nii hea....

...Ja hea heatujulugu ka!
Selline hea Svammiga koos kepslemise lugu!
Kõige ägedamalt mehelt mu kõrvarõngastel :)

Paari päeva tagune päev läbi telefoni.
Peale seda, kui avastasin sealt panoraamvõtte ja hulluks läksin.
Kui avastasin, et nii mõnusalt säbruline maailm on ja hullusin veelgi rohkem.
Käin vaikselt lõpetamisi vaatamas.
On põnevaid ja vähem põnevaid asju.
Vaatan, et mõni on Postimehe sissegi jõudnud.
...ainult minu töö seisab.
Külmetasin vist.
Või siis on midagi hullemat.
Ei ole ilus olla hetkel noh.

100% šabloon!

Ja nii ongi.
Mitte midagi ei ole tehtud teisiti :)

Eilsel ööl jõudsime nii kaugele...
Natukene veel ja ongi valmis.
Hea tunne on.

HEa tunne aga ei ole, kui sa pead kahe meetrist õhkõrna pitsišablooni enam kui kolme meetri kõrgusele vinnama kõikuval redelil.
Aga ära tegin!

Soovige nüüd mulle veel ühte ilusat ilma, et ma ära saaks lõpetada selle...
Aitäh!

Ja nii ta vaikselt läheb...
Paanikaga.
Ja vihmahirmuga.

Minule välja mõeldud nime nimeline välja mõeldud nimepäev.

Täna oli.
Margusel oli meeles.
Või siis sain ma selle päikeselise õie lihtsalt barbiroosade kingade ilu tõttu saadaud valu eest.
Igatahes....
Väga armas!

Lõputöö kirjaliku osa sain valmis.
Esitamise tähtaja hommikul täpselt kolm minutit peale üheksat.
Mõtlesin, et kohe on parem tunne.
Ei ole.
Nii palju jäi ütlemata ja kirjutamata ja noh.
Tüüpiline vist...

Nüüd võiks keegi need vihmapilved minema tantsida, et ma saaksin teise poole tööst kah valmis teha :)


Aga see selleks.

Täna katsetasin oma võimeid mehhiko toidu valmistamises.
Nämm.
Svammi sõi isegi mõõdukalt vürtsika paprika ja tomati ära taco vahelt :)
Ah, Svammi sööb üldse kõike.
Komposter selline.

Head ööd!