Ma olen nüüd mõelnud piisavalt... Ja järeldus oleks siis et- London oli üks mõnus ja päikeseline koht!

Et siis ma ikka viitsisin minna... Ja kõik oli nii nunnu.
Lennusõit on ikka hirmuäratav, aga kohe kui sa lükkad suure mütsi nina pealt ja su ees avaneb tuledes Londoni kesklinn, siis sa unustad kohe ära, et selja taga oli lennusõit ja sa vead järel rasket kohvrit.
Ja koht kus me elasime oli tõisiselt armas äärelinn.

Ja kõik päevad olid kunsti ja päikest täis!

Ja veel kunsti....


Ja veel...

Ja veel...

See oli hea!

Pargid olid oravaid täis ...

...ja nartsissid õitsesid ja Big Ben oli kõvasti väiksem kui ma arvasin :)

Ja koju oli ka hea tulla, sest et kohvris oli Poirot ja Modigliani ja nüüd on hea nende seltsis aega veeta...

Lähme veel. Onju!?

Ja nägime veel koduseid ka...


Räppisid.

Mu tibukari.

Muna.

Kunstipragu.

Heh...

Karm värk.