Ma vapsee ei viitsi Londonisse minna enam. Tahaks ainult magada.

Mulle käib rämedalt närvidele see, et kui ma trükin, siis see sinine "save now" nupp venib ka pikemaks või läheb halli värvi, kui ma mõtlema jään siin blogi loomise lehel... Üldse elab ta oma elu ja ma kahtlen, kas tal on ikka vaja seda.

Üldse on kõik maru pask. Lund ei ole ja talve ei ole ja sõrmikud kadusid ka ära.
Need samad sõrmikud, mis Reene mu juures ära kaotas ja ma leidsin ja endale jätsin.
Nõme.

Noh, muidu on nagu hea. Ootan, millal saan oma pronksist skulptuuri kätte. Saaks kapi peale panna või midagi. Või vähemalt siia pilti või nii :P

Ja mulle ei meeldi eriti kui hambaarst ütleb järgmisi asju õele: "anna see oranž julla, noh see jublakas, mis on selle sinise moodi ainult väiksem" või "kas nii peab või?" või "palju ma seda panema pean?" jne. Kui mul ei oleks suu igasugu atribuutikat täis olnud, siis ma oleks tahtnud öelda, et tegelikult saan ma vene keelest päris hästi aru...
Aga ehk on hea, et ma ei öelnud, sest tegelikult olid nad lõppkokkuvõttes parim hambaarstipaar, kes mul kunagi olnud on.
...Samas võin ma seda arvata ka ainult selle pärast, et mulle tehti nii hull tuimestus, et ma ei tundnud õhtul ka veel poolt suud...

Aga ma siis lähen nüüd bussi peale.