Rap and 2Pac don't died!
Ehk siis käisin kodus Kaajotis. Sattusin sinna superheal hetkel. Lumi oli põlvini ja päike säras. Käisin emmega paekaldal ja valaste joa ääres. Tegin mõned päris vahvad pildid ka! Tavapäraseid toimetusi tegin ka. Saka-Vanale teed ja süüa ja esimest korda elus pidin ma vist õnnest lakke kargama, kui ta karjajutte rääkima hakkas. Küll aint paari lausega, aga ka see on juba midagi!!! Käisime poodides ka emmega ja saime saapaid ja jope ja hot dogi :) Ja mul ei olnudki eriti tahtmist tagasi Tartusse tulla, aga Rotist tundsin puudust kohe vägaväga. Kuidagi imelik on magama minna ilma talle musi tegemata ja ilma, et ta oma väikeseid käppasid vastu mu nägu paneks, et vastu punnida :)
Aga õnneks on Tartus juba kevad ja see on päris põnev. Mõtlesin ka seda tärkavat ilu tervitada ja kutsusin Marguse aiaparadiisi lillepotte ja lilleseemneid valima. Tegelikult ma vajasin teda mulda tassima :P Aga maha sai istutatud päevalilli ja karikakraid ja maasikaid ja dekoratiivpipart ja piparmünti!!! Aga ma kardan, et nad ei jõua eriti suureks kosuda, sest Rott teeb nendega ennem üks null. Nagu ka kõige muuga, mis ta teele ette jääb...
Tartus igatahes oli veel selle räpikogumiku esitlus. Väga mõttetu sündmus. Nagu inimesed vist tõesti mõtlesid, et nad on nii tegijad, et nad ei pea üldse vaeva nägema ega midagi. Tuldi kohale, aeti konkreetset möla. Siis ei osatud lõpetada kuidagi ja aeti veel möla. Tutvustus kujutas endast seda, et loeti praktiliselt kogu kogumik ette ja niikuinii pold kellelgi sõnu peas jne. Selline tunne oli, et ma olen karja ülisuurte (omaarust vägevate ja eriti tegijate proffide) pohhuistide seas?!?! Täielik ajaraiskamine igatahes ja väga halb mulje jäi enamikest inimestest igatahes :( Aga asja silus kohe ära see, et käisin Reenega Maailmas jäätisekokteili joomas ja see oli väga mõnus. Lesida patjadel ja kuulda sõnu, mida ma tegelikult hinges väga kuulda tahaksin... Reene on hea. Ta on parim! Ma olen seda alati teadnud... Ja täna oli üle pika aja parim asi- käsin Mardiga kinos "Geisha memuaare" vaatamas. Aaaaaaaaaaaaaaah, lõpuks ometigi midagi sellist, mida MINA teha tahan!!! Vastupidiselt Margiti õe arvamusele, mulle film väga meeldis. Ma arvan, et see ON vaatamist väärt. Minuarust olid eriti kaunid just tegevuspaigad. Need olid küll hingematvalt kaunid... Mart pidas ka vapralt vastu kõik need kaks tundi ja jäi isegi rahule, mis oli küll üllatus :) Ja siis tegime panges ühe ülimaitsva tee, mille nimi mulle meelde ei jäänud?!?! Igatahes, minul on hea olla. Ja enam kui kümneminutine telefonivestlus Virgoga oli ka päris veider... Aga naerda sai vahelduseks küll. Missiis, et iga kord, kui naerda tahaks, teeb sellele lõpu köha. Ongi tekkinud mingi naeru ja köha hübriid, mis on kindlasti rõve kuulata :P Aga õnneks on ka Virxil köha, nii et ta mõistis vist...
Ahh, mis ma ikka häman. Lihtsalt seda, et Glemmi emoklepsud on šeffid ja suur aitäh kevadele, et mulle helgemaid tuuli oled toonud. Kasvõi natukeseks!!! ...Ah jaa, seda ka et Remo ilmus lambist?!?! Ja ma vist näen teda lambist :) See on küll väga positiivne asi lambist! See tähendab näitusi ja huvitavaid jutte ja tassikest teed!!! Mida ma enamat soovida võikski, ah???
