Put me in your pocket...
Reene tuli mind vaatama ja mulle seltsi, kuigi must pold talle mingist kaaslast, sest ma olin sellises poolte
advusetus olekus. Lõpuks hakkas ikka väga imelik ja paha ja siis ta vedas mu värske õhu kätte. Imelik, ma ei mäleta meie teekonnast mitte midagi?!?! Nagu uni oleks olnud või midagi... Vist käisime ta kilpkonna vaatamas. Ta põdes kogu aeg, et ma minestan ja ma lubasin, et kui see juhtub siis ma kukun esmalt põlvili ja siis ta peab aint mu sallist kinni hoidma, et ma valge jopega porri ei kukuks... Kui me tulime tagasi linna poole, siis oli Reene juba koos punaste näpitsatega. Nimelt pidas ta vajalikuks ehitusplatsi piirdeaia küljest sildi varastamist :) Mu kinnastest on tosin niiti väljas nende traatide pärast... Talle vist meeldis mingi suur puust kuulutus ka, aga õnneks olid ta tangid liiga väikesed ja see kett liiga jäme. Nii et ma sain kiiremini koju. Imelik on ikka olla.... Kui siin paigal istun, siis on enamvähem olla. Aint paha on... A kui liigutan................ Tahaks Saka-vana imelisi raviteid ja pehmet paid!