Laupäeval käisime Margusega PlinkPlonkis Bonzot ja JääBoilerit kuulamas.
Fantastiline.
Bonzo ma mõtlen.
Ta hääl.
See oli vist aasta muusikaelamus mu jaoks.
Bonzo võiks alati laulda nii võimsalt.
Ta hääl toob mulle kananaha ihule.
InBoil noh.
On sama eemaletõukava lavakäitumisega, nagu ikka.
Aga kontserdi esimene pool ja viimane ots, kus bänd lihtsalt nautis muusika tegemist oli fantastiline...

Edasi ongi olnud ainult igavad lõputööpäevad ja ööd.
Masendav.
Kahjuks.
Mitte masendav, sest et töö oleks nõme.
Masendav on, et aega on nii vähe ja teema osutuks mu jaoks põnevamaks, kui arvata oleksin osanud :)
Lappan raamatuid ja unelen ja olen vaimustuses, aga see ei aita just kaasa töö kirjutamisele.
Aga nii kuradi põnev on!



Lõputöö kirjutamisel jookseb koguaeg motiveerimiseks see lugu ja video taustal ringiratast :)
Töötab küll...
Teemasse :D

Igatahes...
Tehke rohkem stencileid!
Siis mul on rohkem kirjutada :)

Tsau!