Nägin jube veidrat und micrast ja maja suurustest kiles jogurtipakkidest...
Ja mingist suurlinnast ja ubadest...
Hommikul mõtlesin, et järsku mul oli öösel kõht tühi?!

Hommikutest veel nii palju, et külm on.
Ropult külm ikka.
Mitte miski ei taha töödata nii, nagu peaks jne.
Tänu sellele on nii mõnigi ebameeldiv seiklus läbi tehtud :P
Näiteks igivana volvo järel lühikese köie otsas väga järsust ja kurviga lõppevast mäest alla sõidetud micraga, mille pidurid olid jääs...
Ausalt.
Ma karjusin üksi seal autos terve tee alla ja veel edasi ka.
Mulle tundub, et ma isegi palusin kõrgemaid vägesid, et ma neid kahte vanurautot ära ei mõlgiks...
...Ja ise hirmust püksi ei teeks...
Kohale jõudes istusin ma igatahes tükka ega veel autos ja ootasin, et jalad ei väriseks enam, nagu vastsündinud tallel. Või Svammil...

Talverõõmud.
Huvitav kogemus on ka kraapida jääd auto akendelt...
Seestpoolt!

Raske südamega loobusime ka kuusest ja pistsime ta ahju.
Siiamaani leian okkaid oma riietest ja kohtadest, kus neid olema ei peaks.
Ebamugav.

Mõtlesin täna, et ma ei olegi sel aastal kukkunud ja siis koheselt kuulsin selja taga tugevamat sorti matsatust ja P. oli ukse vahel selili.
Vahel universum ikkagi halastab mu peale.

Nüüd ma koon.
Sest ma ei saa pildistada.
Kudumine tuleb mul juba päris hästi välja.
Ma ei karju enam varraste peale rohkem kui korra-kaks päevas :)
Üldse on rahulikum olla.
...Või siis sokutatakse mu tee sisse midagi rahustavamat...
Kes teab...

Täna püüdsime veel Margusega koera Veeriku Selveri ees.
Nelikümmend minutit...
Trakuidas ma vihkan inimesi, kes jätavad oma loomad tänavale.
Ja veel sellise külmaga.
Õnneks viidi ta varjupaika...
Huvitav on veel see, et kõik näevad, et räpane ja täiesti läbi külmunud väike koer üritab meeleheitlikult poodi sooja sisse saada ja mitte keegi ei pööra tähelepanu.
Kui hoolimatu saab olla?
Kui kahju on raisata oma päevast mõned minutid ja veidikene kõneaega, et helistada varjupaika?
Enda teadmata loovutas Svammi ühe oma vorsti sellele koerale :)
Ma usun, et ta ei pahanda.

Igatahes.
Teeme nüüd nii, et enam külmakraadid üle miinus viieteistkümne ei tõuse, eks.
Sest see on kraad, mille juures auto nurrub juba nagu kass...
Mitte ei köhi, nagu joodikud Herne poe ees.
Eks.
Teeme nii!?