Krt, ma jäin oma diskokuulist ilma.
Hajameelsuse tõttu.
Kurat.

Ja fakinghell, kui väsinud ma olen.
Tahaks puhkust.
Tahaks murul lesida.
Tahaks mere ääres olla.
Maal tahaks olla.
Ükskõik kus tahaks olla, kui seal kuskil ainult puhkus oleks!

Päris tüütuks muutub see teema, et jõuad õhtul tuppa ja kukud lihtsalt voodisse ja kui seda ei tee, siis tuiad soodana ringi või vaatad kivistunud ilmel telekat, sest kõik muu on üle jõu käiv :P

Kohe saab mu superraamat ka läbi.
Mida ma nüüd loen?!
Ei tule küll pähe midagi nii vaimukat ja lihtsat lugemist...

Nädalavahetusel käisin kusagil lõuna-eesti metsades ja nägin Lehot ja Virgot ja palju igasuguseid veel.
Üks igavesti vahva neiu eriti vahva nimega oli.
Matemaatik.
Mul on alati olnud kujutelm, et naissoost matemaatikud on pikad, kõhnad, kitsaste huultega, prillidega ja mitte midagi ütlevate nägudega, käekellad (kella plaat allpool) ümber randme, et rõhutada nende punktuaalsust (ja seda õpetajalikku liigutust, kui kätt keeratakse, et kella vaadata) ja muidu väga kuivad inimesed.
No see neiu oli nüüd küll kõike muud kui seda :D

Igati vahva.

Ronisin sellise asja otsa.
Päris kohutav.
Ise ka ei tea, miks ma seda tegin või mille jaoks see nüüd hea oli.
Ju siis millegi jaoks oli.

....Aga noh.
Nüüd on jälle tavalised päevad.
Ja krohv.
Ja väsimus.