...
Kõik see tühi väli on palju roppusi ja sõimu.
Täna oli sitt päev tööl.
...
Ja ma olen rämedalt haige.
...
Aga ma kirun homme.
Siis ma ehk olen maha rahunenud juba ka ehk :D
Või siis ka mitte.
Ma olen homme (töörahva pühal) tööl!
Iroonia.

Päike on väljas ja värki.

Konnad lippavad ringi.
Kõigil on hea tuju.
Töömeestel on ka hea tuju.
Isegi sellele trullakal ja imelikul irvikust kiimakottpervotöömehel on hea tuju.
Kopeerisime maalingujääke seinalt kilele terve päeva.
Laetalasid kinnitasime kah ja palvetasime, et lagi alla ei kukuks koos maalingutega..
Niikuinii kukub....

Sõitsime täna Väike-Maarjasse poodi.
Nii palju liigutavaid inimesi oli tee ääres spordirajal.
Ma kadestan nende entusiasmi ja viitsimist.
Mõtlesin korraks ka uue korraliku ratta soetamise peale.
Päris hea mõte tundus.
Natukene aega.

Eile uitasid metssead maja taga põllul.
Metssead teevad nunnut häält.
Aga ma ei oleks soovinud eriti, et nad tulevad mu juurde sooviga, et ma neid kõrva tagant sügaks või end taga ajada laseks...

Jah.


Modo tuli ka tagasi mu juurde.
Nüüd on kõik hästi jälle :)

Näksin neeti.
Ja....
...Üldiselt ma ikka vihkan varajasi hommikuid.
Eriti kell kuus ärkamist.

Nüüd passin siin Kiltsis jälle.
Kraapisime lage täna.
Ooookuipõnev!
Mingi punane ruutu kujuline ornament tuli välja.
Roosa ja sinisega.
Ja rohelised väädid siniste ja roosade lilledega.
Ooooo kui kaunis.
Kõik need imeväikesed värvilised pigmendilaigud, mis mu peas kaasasündinud lennuka kujutlusvõime abil moodustaasid kõik need fantastilised ruutude ja lillede kujud :)
Ma loodan, et ka töömehed usuvad mind, kui ma väidan, et seal on lilled.
aga ma kardan, et ei.
Nende jaoks on seal lihtsalt roosad ja sinised laigud.
Rumalad inimeseloomad.

Aga noh.
Kiltsis on ka omamoodi tore.
Siin on hambutu kass, kellel keel pidevalt suust lollakalt välja tolkneb.
Mul on tast kahju.
Aga naljakas on ka.
Ei tohiks vist nii olla.
Kahju peaks ikka olema.
Aga ma ikka naeran iga kord.

Mõtlesin, et panen meeleolumussi kah.
Et noh mu lemmik skinnyjeansid läksid katki.
Ja noh.

Jään neid taga nutma :)



Tsau!

Käisin Horvaatias.
Pean ausalt tunnistama, et mu elu mõnusaim reis oli.
Kadestan isennast selle pärast :)


Täna magasin öö maha.
Pilgutasin korra õhtul silmi ja oligi hommik noh.
Praegu kõlgutan voodi äärel jalgu ja mõtlen, et lambad on ikka armsad loomad.
Ausalt.


Homme pean Kiltsi minema.
Fakinghell, kuidas ei taha tööle minna.


Käisin täna poes ja mulle pakuti veehäältega plaati.
Napilt ei.
...Ma ei taha vist ühtegi koske veel mõnda aega kuulda...


Aga Supilinn on päikese käes nii mõnus.
Naabermaja vanamees värvis täna aeda ja kõik Supilinna neljajalgsed vedelesid soojadel tänavakividel.
Nii hea.
Margus rääkis, et teiselt poolt naabermaja neiu aga abiellus.
Ilus.
Lugesin Supilinna Tirinat ka ja mõtlen nüüd, et siin elavad armsad inimesed ja päike!

Ma vihkan neid hommikuid, kus ei taha voodist üles tõusta.
Ei taha ärgata, kuigi olen ärkvel ja und ei ole. Ainult palju piinavaid mõtteid on.
Mõtted on jube tüütud vahel.
Ei taha minna vannituppa, ei taha vahetada riideid, ei taha süüa, ei taha koera silitada, ei taha minna teisele poole korteri ust.
Mitte midagi ei taha.
Tahakski jääda voodisse seniks kuni muutun tekiks või linaks või mu pea muutub pehmeks padjaks.
Tahakski nii olla.
Tekk olla.
Tekil ei ole mõtteid ega kohustusi, ei ole tundeid ega vajadusi...
Mitte midagi ei ole.
Tekk peab lihtsalt soe ja pehme olema.
Tekk oleks jube hea olla.

No kurat.
Täna peab Kiltsi minema.
Seekord ei taha üldse minna.
Ei taha üldse kaugele minna.
Tahaks aknal istuda ja oodata, et kohe kohe koputab keegi uksele ja toob häid uudiseid.
Tahaks hullult, et telefon heliseks.
Või sõnum tuleks.

Aga voodist välja tulla ei taha noh.