Sain lõpuks päris polaroidi paberid kätte.

Tuli välja, et see 45 eegune kaamera, mille Ahto kaltsukast leidis töötabki :D

Otseloomulikult sattusin ma sõltuvusse sellest tegevusest...
Nüüd kohe, kui palk käes, siis tellin suuremal hulgal neid pabereid.
Panen siia pildid, kus ma olen koos ilusate ja õnnelike inimestega :)

Täna läisime Elistveres.
Vaatasime kuidas loomad tukkusid.
vaateplatvormil käisime ja sidrunijäätist sõime.
Puhkepühapäev.

Nii disko.
Käisin Pärmikas pidu kuulamas.
Just kuulamas.
Seal on ikka võimatult külm.
Varvastel on külm.
Stellat nägin korraks, aga mitte nii palju kui näha (tegelikult kuulda) oleks tahtnud.
Urmasega vaatasime filmi ükspäev.
"Dear Wendy"
Üle keskmise hea film oli.
Tõesti, mulle meeldis väga.
Mingi päev käisime P-ga Illusioonis Madame Butterfly ooperi ülekannet ka vaatamas.
Kolm tundi tagumikusurma, aga tasus ära.
Elamus.
Eile käisin Tarttoo Tattoos ja Margus tuli ja hoidis kätt, kui nõel must läbi lükati :D
See oli ka tore.
Homme saan kipsist lahti!
Kõige parem noh!

Väike Reeda teisik...
Pärast pikka võitlust ja kisa...
Sellised 10cm suurused jalakesed.
Kas pole armsad.
Maailma kõige armsamad ju!

Mina olen kipsis, hamster pistab antibiootikume põske, kala suri ära, Svammil on jooksukas...
Igav ei hakka niimoodi.

Ma ei saa sinna midagi parata.
Ma ei ole süüdi, et ma kasvasin üles teistmoodi propaganda saatel.
Mulle leierdati telekast blonde neiusid, rahvariided seljas ja rukkilillepärg peas ja taustal Olav Ehala catchy tunes ja nii noh.
Selle pärast ma vist arvangi, et tuim eesti mees on ikka sada korda parem kui mõni tõmmu väljamaa beib.

Kips on tüütu.
Endiselt.

See paistes jalg läks ainult hullemaks noh.
Läksin kiirabisse.
Kohe kui uksest sisse sain hakkas tuletõrje alarm üürgama kiirabis.
Ilusad noored tuletõrjujad jooksid ka ringi asjatult.
Aga mind pandi kipsi.
Mõnus.
Kolmapäeval tahaks peole minna.
Lähen sussides.
Nii kaunis.

Ja mu põlved on ka nii seksikad...

Järelhüüe.

Seoses selle uisutamisega...
No ma ei tea kuidaskusmikskurat ma pahkluu nii välja väänasin, et mul on jalg nii paistes, et noh...
Noh.
Paistes.
Kõndida ei saa... Jalanõusid jalga panna ei saa. Sokki ka mitte :P
Uisutades kukkusin.
Mitte kõhuli.
Ei.
Ma lihtsalt kukkusin sirgjooneliselt suurde loiku ja lohisesin edasi.
Nagu kiirpaat.
Isegi laine oli ja puha.
Nagu ärritavatel kiirpaatidel emajões.
See kaunis lõbusõit maksis mulle põlved.
Sinised põlved.
Ära põrutatud sinised põlved.
Puusad.
Kõhu.
Aga kõht on rohkem valus, sest ma pingutasin aastaid rahulikku ja puutumatut elu elanud lihaseid, millede olemasolust mul aimugi polnud kuni tänaseni.
Ma ei saa naerda.
Ega köhida.
Aga ma külmetasin ka ju.
Mul on valusad käed.
Ja viimaseks, see kõige parem.
Mul on kurb, et mu rinnad ei ole piisavalt suured, et kõhuli kukkudes põrkaksin ma püsti tagasi...
Nad ka lohisesid koos minuga.
Jah.



...Ja Svamm on avastanud enda jaoks halvaa...