Lapsepõlves oli rohi rohelisem, taevas sinisem, šokolaad šokolaadisem....
...ainult Fanta on nüüd oranžim kui lapsepõlves!
...ainult Fanta on nüüd oranžim kui lapsepõlves!
9.15.2006
Meie kursus rokib sajaga ehk Edgari unenäod...
Leia 10 erinevust :)
Leia 10 erinevust :)
Et siis PIIDUUU PIIDUUU või siis kursa kokkutulek minu pool. Ettekääne oli popcorn ja õudukas ja tee, aga välja kukkus muusikal, õlu ja pelmeenid. Aga hea oli. Väga hea... Muide, seda õudukat soovitan ma soojalt kõigile musta huumori fännidele. Et "Laibast pruut" on kõige rokkivam asi ever. Õhtu killud pärinesid kindlapeale sealt- "people are dying to get here!" ja "why so blue?" :)
Nagu liiga, liiga hull asi!!!
Ja isegi Ahto tuli kohale. Kohe peale seda kui Martin oli jõudnud pool tundi iga viie minuti järel ta järele pärida ja Margust kiusata :P
Tegelikult tuli päris hea kild Marilt ka EKA kohta: "Ma tõesti EI TEA kes on Sirje Runga ja ma EI OLE näinud tema meetrist originaalmaali!!!"
Ja Mari-Liisilt, kes luges kõval häälel filmi subtiitreid maha: "Rääkisin Lidia koidulinnaga..." (tegelt oli kodulinn, nääh!)
Aga õllepudelid võiks keegi ära tassida...
Jaaaaa, mu kursus on kõige nunnum...
Ja Herne poest käib õhtu jooksul pool kunstikooli läbi ja mingi osa neist ronib mu aknast sisse ka :P
Ja VavulstunudOrava piibud lõhnavad kõige paremini muide!
Ja Edgar näeb magades välja nagu üks Jumalaema ikoon!
Et muidu tsau ja järgmise õllekani!
PS! Tervitan Glemmi! Ootan näpuharjutusi õmblustööde näol...
9.13.2006
Koolis on jälle hea olla ja Margit on maailma kõige parem... Isegi missiis, et ta haige on :( Aga tema tõi mu tagasi ja hetkel ma olen õnnelik!!! Ja Margus on ka hea! Ootas mind reisilt koju ja isegi nagu vist pidas mu kingitusi asjaks ja arvab ka, et Margit tegi õige otsuse, et ta mind tagasi tõi :)
Musid olete kõik!!!!!
Musid olete kõik!!!!!
Seeneretk!
Nii, Lillelaps Mril tuli idee! Seenelkäik! Kella kuuesele rongile ja Orava kanti. Ööbimine metsas onnis!
Jäin rongist maha, aga Taavi viis, sest nad helistasid ja helistasid... Ja eksisid ära :)
Ma läksin ja kohale jõudes arvasin, et kitsed on võsas, aga olid hoopis nemad. Mari oli Mariliisi õlakoti seeni täis korjanud ja tõenäoliselt seal enne olnud õlled ära joonud, et ruumi tekitada :) Ja Edgaril oli Maffi kaasas ja hiljem tuli välja, et Maffi on õllelt kangema peale üle läinud ja ta jõi mu rummikoolat :D Maffi on äge koer. Jookseb peaga vastu ust ja sööb küüslaauguleibasid ja nii... Ja Mariliis tukkus kükakil palgi peal ja norskas ja see oli nunnu ja õllemaitselised kartulid olid jumala maitsvad ja öösel seeni korjata on täitsa pull ja allikasse kukkuda ja matkarajal ekselda on ka äge ja siis muidugi ühekordselt kupatatud seened pidid maitsema nagu täiesti tavalised seened!
Aga meie Ahtoga oleme totaalsed penskarid ja läksime onni magama ja mahtusime isegi et ära 50 cm'se pingi peale... Ma ei hakka parem rääkima sinikatest ja krambist...
Aga kell pool kuus hommikul hakkasime rongi peale orienteeruma ja Agnese liköör andis edukalt sooja ja rekkajuhid ei pidanud mind õnneks kõndivaks kärbseseeneks :D
Ja hommikul ma koolis magasin... Isegi auto cadi loengus....
Blondiini seiklused Pariisis...
Ära sai see siis tehtud! Peale seda pikka jama passiga ja muid närvesöövaid paberimajandusega seotud asju langes ära nädal Hispaania päikese all ja lühendasime siis reisi viie päevani Priisis :) Mis iseenesest oli väga tark tegu!
Otseloomulikult läksime sinna häälega :) ...Ja ilma Euroopa kaardita... Et siis hommikul ronisime Agniga üheksase rongi peale ja Valgas sõime ja unistasime ja piiripunkti jõudsime alles õhtu poole. Jumala välja surnud koht, aga peale saime ja üks eriti vaikne eestlasest rekkajuht viis meid Riia lähedale, kus alles algasid seiklused! Kõigepealt saime mingise läti teetöölise peale, kes viis meid jumala lambi kohta kusagile Bauskase lähedale, mis iseenesest oli jumala välja surnud koht ja kus me jalutasime tühjal maantel ja edasi liikusime nii paarikilomeetriste sõitudega kuni lõpuks üks viisakas ja noor läti miilitsapoiss meid piiripunkti viis. Selle ületasime kuskil väääga pimedas ja ma sebisin meid miskiste suurte autode peale, kes meid Poola piiripunktini viisid. Kell kaks öösel oli juba väga uni ja kuna keegi peale ei võtnud, siis kakkusime suvalise rekkajuhi autoukse lahti ja ronisime peale ja jäime tuttu. Ärgates ta hakkas meiega rääkima, aga me ei saanud muhvigi aru. Vähemalt ta naeratas ja siis me magasime edasi... Saime ainult teada, et sel päeval on Poolas rekkadel sõidukeeld, aga tema võib sõita. Lõpuks sebis ta meid teiste autode peale, kes viisid meid edasi. Selline äge just sattus mulle. Koguaeg jutustas vene keeles :)
Ja siis sattusime poolaka peale, kes koguaeg rääkis ja paistis, et teda ei huvita see, kas me saame aru või kas me vastame. Talle meeldis lihtsalt suhelda- iseendaga. Siiras rõõm :P
Saksamaa läbisime kuue tunniga ja uuel ööl võttis meid peale mingi äge türk, kes ütles, et ta läheb otse Pariisi. Jäime tukkuma ta voodisse ja ootasime Belgia piiripunkti... Korra tegi ta peatuse ja seal oli mingi elununnu tankijatüüp, kes mind wc'sse juhendas. Ta oli nii kena, et ma isegi ei märganud, et ta jumala lambi keelt räägib. Tukkusime edasi ja ootasime Belgia piiri ja siis tõmbas tüüp kardinad eest ja ütles: "Vaadake! Pariis!!!!" Me ei saanud üldse sotti. Kuhu see Belgia jäi?!?!?!
Kell kuus hommikul olime me igatahes kesklinnas ja ei saanud mitte millelegi pihta. Avastasime siis metrood ja jõudsime lõpuks ka Davidi juurde...
Jeah, kohe linna ja värki! Ilmad olid ju super ja kohe läks ka tüüpiliste vaatamisväärsuste avastamiseks!!! Nagu faaaak, see linn on liiga ebareaalne ja kogu see tähelepanu meile blondidele!!! Agni on ka eriti šeff inimene... Lase veel rotte tudengeid kübaraid ostma ;)
Täiega äge oli... Versailles loss oli nagu liiga hull. See lõi pahviks ja me täiega särasime seal :) Me olemegi rokokoo pifid!!! ....Ja mosleminaiste lemmikud...
Ja eriti romantiline oli rolleritega Pariisis ringi vurada ja autojuhid tegid silma ja ohh.... Kõik mehed kohtlesid meid kui printsesse! Ja öösel paadiga Seine jõel sõitsime ja seal oli nii palju rahvast erinevatest maailma otstest. Rastakutt oli, kes arvas, et mul on ilusad rohelised silmad ja rikas prantsuse ärimees, kes muga abielluda tahtis :) Ja äge itaalia piff ja veel kutte ja siis need kolm näitlemist õppivat tüüpi, kes meid Pariisi Zavoodi viisid. Ja meeletu tantsimine... ... See oli romantiline... Itaalia keel, öine Pariis, lill juustes........ Aaaaaa!!!! Nagu mida veel!?
Ja kahe musta mehega tantsimine oli ka elukogemus. Me nägime välja nagu Domino küpsis :D
Ja nad kutsusid meid maale, aga meie läksime Lovre'i jalutama hoopis :) Rumalad pifid...
Ja Moulin Rouge kandis oleks me vabalt tööd saanud. Sexsodroomis näiteks :) Ja Agni seelikul on komme üle pea lennata! Ja Siis me käisime Montmartrel Amelie filmi jälgedes... Aga mina käisin hoopis Modigliani jälgedes ja see oli hea. Ta on mulle nüüd veel armsam!
Ja muuseumides käisime ja Mona lisat nägime (nagu mismõttes...) ja siis. Oh, mu eluunistus täitus! ma nägin ehtsat Modigliani maali!!! Oh, need värvid! Ma mõtlesin, et ma lähen lolliks! Aaaaa!!!! Ja Picasso ja Monet ja Matisse ja ja ja... Ohjumal, see ei olnud ju ometigi päris!!! Nägin ma neid tõesti!?!?!?
Maijõua sellest kirjutada! See oli liiga hull kogemus ja natukene mu tunnetest jäi sinna linna mind tagasi ootama! See oli lihtsalt fantastiline ja kõik mis me tegime... Seda oli nii palju ja nii vähe!!! ...Ja kõigest ei saagi rääkida ;)
Ja viiest päevast lihtsalt ei piisanud!!!
Ja et ikka meeldejäävam oleks, siis "murdsime" Invaliidide kiriku parki ka sisse ja magasime seal :) See oli kõige ägedam!!!
Ja tagsi hääletada oli kurb... Ma oleksingi tahtnud igaveseks sinna Eiffelitornilinna jääda. Jalutada kõik õhtud Montmartrel ja kuulata just seda muusikat...
Ja tagasi hääletada oli ka äge. Mu lemmik rekkajuht oli üks poolakas, kes oli Salusaare teisik ja ta rebis elukilde ja kuulas kohalikku rokki :P Ja ta on maailma parim südameatakitekitaja. Nagu pole üldse lõbus kui keegi ukse lahti rebib ja kisab, et: "Nuuuuštooo, ktooo sdjeees spaaet? Aaaah Sjiriiiljin????" Ja need valgevene kutid, kes meile piparmündikomme sisse söötsid olid ka kihvtid.. Ja siis see Belgia mees, kes meid enda juurde ööseks võttis ja siis hommikul toitis ja veel ise Saksa piiri äärde sõidutas oli ka äge... Nagu tema oli tõesti šeff!
Aga koju saime ja see oli hea. Isegi kõik need kingad, mis me šopaasime jõudsime ära tassid aja selle tonnise Modigliani raamatu ja filmi ja kübarad :) Ja äge, et ma Agnit oma kingaostumaaniaga nakatasin! Ja ma tänan teda elukogemuse eest ja missjuuu ja edu Itaalias!!!
Ära sai see siis tehtud! Peale seda pikka jama passiga ja muid närvesöövaid paberimajandusega seotud asju langes ära nädal Hispaania päikese all ja lühendasime siis reisi viie päevani Priisis :) Mis iseenesest oli väga tark tegu!
Otseloomulikult läksime sinna häälega :) ...Ja ilma Euroopa kaardita... Et siis hommikul ronisime Agniga üheksase rongi peale ja Valgas sõime ja unistasime ja piiripunkti jõudsime alles õhtu poole. Jumala välja surnud koht, aga peale saime ja üks eriti vaikne eestlasest rekkajuht viis meid Riia lähedale, kus alles algasid seiklused! Kõigepealt saime mingise läti teetöölise peale, kes viis meid jumala lambi kohta kusagile Bauskase lähedale, mis iseenesest oli jumala välja surnud koht ja kus me jalutasime tühjal maantel ja edasi liikusime nii paarikilomeetriste sõitudega kuni lõpuks üks viisakas ja noor läti miilitsapoiss meid piiripunkti viis. Selle ületasime kuskil väääga pimedas ja ma sebisin meid miskiste suurte autode peale, kes meid Poola piiripunktini viisid. Kell kaks öösel oli juba väga uni ja kuna keegi peale ei võtnud, siis kakkusime suvalise rekkajuhi autoukse lahti ja ronisime peale ja jäime tuttu. Ärgates ta hakkas meiega rääkima, aga me ei saanud muhvigi aru. Vähemalt ta naeratas ja siis me magasime edasi... Saime ainult teada, et sel päeval on Poolas rekkadel sõidukeeld, aga tema võib sõita. Lõpuks sebis ta meid teiste autode peale, kes viisid meid edasi. Selline äge just sattus mulle. Koguaeg jutustas vene keeles :)
Ja siis sattusime poolaka peale, kes koguaeg rääkis ja paistis, et teda ei huvita see, kas me saame aru või kas me vastame. Talle meeldis lihtsalt suhelda- iseendaga. Siiras rõõm :P
Saksamaa läbisime kuue tunniga ja uuel ööl võttis meid peale mingi äge türk, kes ütles, et ta läheb otse Pariisi. Jäime tukkuma ta voodisse ja ootasime Belgia piiripunkti... Korra tegi ta peatuse ja seal oli mingi elununnu tankijatüüp, kes mind wc'sse juhendas. Ta oli nii kena, et ma isegi ei märganud, et ta jumala lambi keelt räägib. Tukkusime edasi ja ootasime Belgia piiri ja siis tõmbas tüüp kardinad eest ja ütles: "Vaadake! Pariis!!!!" Me ei saanud üldse sotti. Kuhu see Belgia jäi?!?!?!
Kell kuus hommikul olime me igatahes kesklinnas ja ei saanud mitte millelegi pihta. Avastasime siis metrood ja jõudsime lõpuks ka Davidi juurde...
Jeah, kohe linna ja värki! Ilmad olid ju super ja kohe läks ka tüüpiliste vaatamisväärsuste avastamiseks!!! Nagu faaaak, see linn on liiga ebareaalne ja kogu see tähelepanu meile blondidele!!! Agni on ka eriti šeff inimene... Lase veel rotte tudengeid kübaraid ostma ;)
Täiega äge oli... Versailles loss oli nagu liiga hull. See lõi pahviks ja me täiega särasime seal :) Me olemegi rokokoo pifid!!! ....Ja mosleminaiste lemmikud...
Ja eriti romantiline oli rolleritega Pariisis ringi vurada ja autojuhid tegid silma ja ohh.... Kõik mehed kohtlesid meid kui printsesse! Ja öösel paadiga Seine jõel sõitsime ja seal oli nii palju rahvast erinevatest maailma otstest. Rastakutt oli, kes arvas, et mul on ilusad rohelised silmad ja rikas prantsuse ärimees, kes muga abielluda tahtis :) Ja äge itaalia piff ja veel kutte ja siis need kolm näitlemist õppivat tüüpi, kes meid Pariisi Zavoodi viisid. Ja meeletu tantsimine... ... See oli romantiline... Itaalia keel, öine Pariis, lill juustes........ Aaaaaa!!!! Nagu mida veel!?
Ja kahe musta mehega tantsimine oli ka elukogemus. Me nägime välja nagu Domino küpsis :D
Ja nad kutsusid meid maale, aga meie läksime Lovre'i jalutama hoopis :) Rumalad pifid...
Ja Moulin Rouge kandis oleks me vabalt tööd saanud. Sexsodroomis näiteks :) Ja Agni seelikul on komme üle pea lennata! Ja Siis me käisime Montmartrel Amelie filmi jälgedes... Aga mina käisin hoopis Modigliani jälgedes ja see oli hea. Ta on mulle nüüd veel armsam!
Ja muuseumides käisime ja Mona lisat nägime (nagu mismõttes...) ja siis. Oh, mu eluunistus täitus! ma nägin ehtsat Modigliani maali!!! Oh, need värvid! Ma mõtlesin, et ma lähen lolliks! Aaaaa!!!! Ja Picasso ja Monet ja Matisse ja ja ja... Ohjumal, see ei olnud ju ometigi päris!!! Nägin ma neid tõesti!?!?!?
Maijõua sellest kirjutada! See oli liiga hull kogemus ja natukene mu tunnetest jäi sinna linna mind tagasi ootama! See oli lihtsalt fantastiline ja kõik mis me tegime... Seda oli nii palju ja nii vähe!!! ...Ja kõigest ei saagi rääkida ;)
Ja viiest päevast lihtsalt ei piisanud!!!
Ja et ikka meeldejäävam oleks, siis "murdsime" Invaliidide kiriku parki ka sisse ja magasime seal :) See oli kõige ägedam!!!
Ja tagsi hääletada oli kurb... Ma oleksingi tahtnud igaveseks sinna Eiffelitornilinna jääda. Jalutada kõik õhtud Montmartrel ja kuulata just seda muusikat...
Ja tagasi hääletada oli ka äge. Mu lemmik rekkajuht oli üks poolakas, kes oli Salusaare teisik ja ta rebis elukilde ja kuulas kohalikku rokki :P Ja ta on maailma parim südameatakitekitaja. Nagu pole üldse lõbus kui keegi ukse lahti rebib ja kisab, et: "Nuuuuštooo, ktooo sdjeees spaaet? Aaaah Sjiriiiljin????" Ja need valgevene kutid, kes meile piparmündikomme sisse söötsid olid ka kihvtid.. Ja siis see Belgia mees, kes meid enda juurde ööseks võttis ja siis hommikul toitis ja veel ise Saksa piiri äärde sõidutas oli ka äge... Nagu tema oli tõesti šeff!
Aga koju saime ja see oli hea. Isegi kõik need kingad, mis me šopaasime jõudsime ära tassid aja selle tonnise Modigliani raamatu ja filmi ja kübarad :) Ja äge, et ma Agnit oma kingaostumaaniaga nakatasin! Ja ma tänan teda elukogemuse eest ja missjuuu ja edu Itaalias!!!
Poola...
Saksamaa...
Mu musi!
Subscribe to:
Posts (Atom)