Blondiini seiklused Pariisis...
Ära sai see siis tehtud! Peale seda pikka jama passiga ja muid närvesöövaid paberimajandusega seotud asju langes ära nädal Hispaania päikese all ja lühendasime siis reisi viie päevani Priisis :) Mis iseenesest oli väga tark tegu!
Otseloomulikult läksime sinna häälega :) ...Ja ilma Euroopa kaardita... Et siis hommikul ronisime Agniga üheksase rongi peale ja Valgas sõime ja unistasime ja piiripunkti jõudsime alles õhtu poole. Jumala välja surnud koht, aga peale saime ja üks eriti vaikne eestlasest rekkajuht viis meid Riia lähedale, kus alles algasid seiklused! Kõigepealt saime mingise läti teetöölise peale, kes viis meid jumala lambi kohta kusagile Bauskase lähedale, mis iseenesest oli jumala välja surnud koht ja kus me jalutasime tühjal maantel ja edasi liikusime nii paarikilomeetriste sõitudega kuni lõpuks üks viisakas ja noor läti miilitsapoiss meid piiripunkti viis. Selle ületasime kuskil väääga pimedas ja ma sebisin meid miskiste suurte autode peale, kes meid Poola piiripunktini viisid. Kell kaks öösel oli juba väga uni ja kuna keegi peale ei võtnud, siis kakkusime suvalise rekkajuhi autoukse lahti ja ronisime peale ja jäime tuttu. Ärgates ta hakkas meiega rääkima, aga me ei saanud muhvigi aru. Vähemalt ta naeratas ja siis me magasime edasi... Saime ainult teada, et sel päeval on Poolas rekkadel sõidukeeld, aga tema võib sõita. Lõpuks sebis ta meid teiste autode peale, kes viisid meid edasi. Selline äge just sattus mulle. Koguaeg jutustas vene keeles :)
Ja siis sattusime poolaka peale, kes koguaeg rääkis ja paistis, et teda ei huvita see, kas me saame aru või kas me vastame. Talle meeldis lihtsalt suhelda- iseendaga. Siiras rõõm :P
Saksamaa läbisime kuue tunniga ja uuel ööl võttis meid peale mingi äge türk, kes ütles, et ta läheb otse Pariisi. Jäime tukkuma ta voodisse ja ootasime Belgia piiripunkti... Korra tegi ta peatuse ja seal oli mingi elununnu tankijatüüp, kes mind wc'sse juhendas. Ta oli nii kena, et ma isegi ei märganud, et ta jumala lambi keelt räägib. Tukkusime edasi ja ootasime Belgia piiri ja siis tõmbas tüüp kardinad eest ja ütles: "Vaadake! Pariis!!!!" Me ei saanud üldse sotti. Kuhu see Belgia jäi?!?!?!
Kell kuus hommikul olime me igatahes kesklinnas ja ei saanud mitte millelegi pihta. Avastasime siis metrood ja jõudsime lõpuks ka Davidi juurde...
Jeah, kohe linna ja värki! Ilmad olid ju super ja kohe läks ka tüüpiliste vaatamisväärsuste avastamiseks!!! Nagu faaaak, see linn on liiga ebareaalne ja kogu see tähelepanu meile blondidele!!! Agni on ka eriti šeff inimene... Lase veel rotte tudengeid kübaraid ostma ;)
Täiega äge oli... Versailles loss oli nagu liiga hull. See lõi pahviks ja me täiega särasime seal :) Me olemegi rokokoo pifid!!! ....Ja mosleminaiste lemmikud...
Ja eriti romantiline oli rolleritega Pariisis ringi vurada ja autojuhid tegid silma ja ohh.... Kõik mehed kohtlesid meid kui printsesse! Ja öösel paadiga Seine jõel sõitsime ja seal oli nii palju rahvast erinevatest maailma otstest. Rastakutt oli, kes arvas, et mul on ilusad rohelised silmad ja rikas prantsuse ärimees, kes muga abielluda tahtis :) Ja äge itaalia piff ja veel kutte ja siis need kolm näitlemist õppivat tüüpi, kes meid Pariisi Zavoodi viisid. Ja meeletu tantsimine... ... See oli romantiline... Itaalia keel, öine Pariis, lill juustes........ Aaaaaa!!!! Nagu mida veel!?
Ja kahe musta mehega tantsimine oli ka elukogemus. Me nägime välja nagu Domino küpsis :D
Ja nad kutsusid meid maale, aga meie läksime Lovre'i jalutama hoopis :) Rumalad pifid...
Ja Moulin Rouge kandis oleks me vabalt tööd saanud. Sexsodroomis näiteks :) Ja Agni seelikul on komme üle pea lennata! Ja Siis me käisime Montmartrel Amelie filmi jälgedes... Aga mina käisin hoopis Modigliani jälgedes ja see oli hea. Ta on mulle nüüd veel armsam!
Ja muuseumides käisime ja Mona lisat nägime (nagu mismõttes...) ja siis. Oh, mu eluunistus täitus! ma nägin ehtsat Modigliani maali!!! Oh, need värvid! Ma mõtlesin, et ma lähen lolliks! Aaaaa!!!! Ja Picasso ja Monet ja Matisse ja ja ja... Ohjumal, see ei olnud ju ometigi päris!!! Nägin ma neid tõesti!?!?!?
Maijõua sellest kirjutada! See oli liiga hull kogemus ja natukene mu tunnetest jäi sinna linna mind tagasi ootama! See oli lihtsalt fantastiline ja kõik mis me tegime... Seda oli nii palju ja nii vähe!!! ...Ja kõigest ei saagi rääkida ;)
Ja viiest päevast lihtsalt ei piisanud!!!
Ja et ikka meeldejäävam oleks, siis "murdsime" Invaliidide kiriku parki ka sisse ja magasime seal :) See oli kõige ägedam!!!
Ja tagsi hääletada oli kurb... Ma oleksingi tahtnud igaveseks sinna Eiffelitornilinna jääda. Jalutada kõik õhtud Montmartrel ja kuulata just seda muusikat...
Ja tagasi hääletada oli ka äge. Mu lemmik rekkajuht oli üks poolakas, kes oli Salusaare teisik ja ta rebis elukilde ja kuulas kohalikku rokki :P Ja ta on maailma parim südameatakitekitaja. Nagu pole üldse lõbus kui keegi ukse lahti rebib ja kisab, et: "Nuuuuštooo, ktooo sdjeees spaaet? Aaaah Sjiriiiljin????" Ja need valgevene kutid, kes meile piparmündikomme sisse söötsid olid ka kihvtid.. Ja siis see Belgia mees, kes meid enda juurde ööseks võttis ja siis hommikul toitis ja veel ise Saksa piiri äärde sõidutas oli ka äge... Nagu tema oli tõesti šeff!
Aga koju saime ja see oli hea. Isegi kõik need kingad, mis me šopaasime jõudsime ära tassid aja selle tonnise Modigliani raamatu ja filmi ja kübarad :) Ja äge, et ma Agnit oma kingaostumaaniaga nakatasin! Ja ma tänan teda elukogemuse eest ja missjuuu ja edu Itaalias!!!
Ära sai see siis tehtud! Peale seda pikka jama passiga ja muid närvesöövaid paberimajandusega seotud asju langes ära nädal Hispaania päikese all ja lühendasime siis reisi viie päevani Priisis :) Mis iseenesest oli väga tark tegu!
Otseloomulikult läksime sinna häälega :) ...Ja ilma Euroopa kaardita... Et siis hommikul ronisime Agniga üheksase rongi peale ja Valgas sõime ja unistasime ja piiripunkti jõudsime alles õhtu poole. Jumala välja surnud koht, aga peale saime ja üks eriti vaikne eestlasest rekkajuht viis meid Riia lähedale, kus alles algasid seiklused! Kõigepealt saime mingise läti teetöölise peale, kes viis meid jumala lambi kohta kusagile Bauskase lähedale, mis iseenesest oli jumala välja surnud koht ja kus me jalutasime tühjal maantel ja edasi liikusime nii paarikilomeetriste sõitudega kuni lõpuks üks viisakas ja noor läti miilitsapoiss meid piiripunkti viis. Selle ületasime kuskil väääga pimedas ja ma sebisin meid miskiste suurte autode peale, kes meid Poola piiripunktini viisid. Kell kaks öösel oli juba väga uni ja kuna keegi peale ei võtnud, siis kakkusime suvalise rekkajuhi autoukse lahti ja ronisime peale ja jäime tuttu. Ärgates ta hakkas meiega rääkima, aga me ei saanud muhvigi aru. Vähemalt ta naeratas ja siis me magasime edasi... Saime ainult teada, et sel päeval on Poolas rekkadel sõidukeeld, aga tema võib sõita. Lõpuks sebis ta meid teiste autode peale, kes viisid meid edasi. Selline äge just sattus mulle. Koguaeg jutustas vene keeles :)
Ja siis sattusime poolaka peale, kes koguaeg rääkis ja paistis, et teda ei huvita see, kas me saame aru või kas me vastame. Talle meeldis lihtsalt suhelda- iseendaga. Siiras rõõm :P
Saksamaa läbisime kuue tunniga ja uuel ööl võttis meid peale mingi äge türk, kes ütles, et ta läheb otse Pariisi. Jäime tukkuma ta voodisse ja ootasime Belgia piiripunkti... Korra tegi ta peatuse ja seal oli mingi elununnu tankijatüüp, kes mind wc'sse juhendas. Ta oli nii kena, et ma isegi ei märganud, et ta jumala lambi keelt räägib. Tukkusime edasi ja ootasime Belgia piiri ja siis tõmbas tüüp kardinad eest ja ütles: "Vaadake! Pariis!!!!" Me ei saanud üldse sotti. Kuhu see Belgia jäi?!?!?!
Kell kuus hommikul olime me igatahes kesklinnas ja ei saanud mitte millelegi pihta. Avastasime siis metrood ja jõudsime lõpuks ka Davidi juurde...
Jeah, kohe linna ja värki! Ilmad olid ju super ja kohe läks ka tüüpiliste vaatamisväärsuste avastamiseks!!! Nagu faaaak, see linn on liiga ebareaalne ja kogu see tähelepanu meile blondidele!!! Agni on ka eriti šeff inimene... Lase veel rotte tudengeid kübaraid ostma ;)
Täiega äge oli... Versailles loss oli nagu liiga hull. See lõi pahviks ja me täiega särasime seal :) Me olemegi rokokoo pifid!!! ....Ja mosleminaiste lemmikud...
Ja eriti romantiline oli rolleritega Pariisis ringi vurada ja autojuhid tegid silma ja ohh.... Kõik mehed kohtlesid meid kui printsesse! Ja öösel paadiga Seine jõel sõitsime ja seal oli nii palju rahvast erinevatest maailma otstest. Rastakutt oli, kes arvas, et mul on ilusad rohelised silmad ja rikas prantsuse ärimees, kes muga abielluda tahtis :) Ja äge itaalia piff ja veel kutte ja siis need kolm näitlemist õppivat tüüpi, kes meid Pariisi Zavoodi viisid. Ja meeletu tantsimine... ... See oli romantiline... Itaalia keel, öine Pariis, lill juustes........ Aaaaaa!!!! Nagu mida veel!?
Ja kahe musta mehega tantsimine oli ka elukogemus. Me nägime välja nagu Domino küpsis :D
Ja nad kutsusid meid maale, aga meie läksime Lovre'i jalutama hoopis :) Rumalad pifid...
Ja Moulin Rouge kandis oleks me vabalt tööd saanud. Sexsodroomis näiteks :) Ja Agni seelikul on komme üle pea lennata! Ja Siis me käisime Montmartrel Amelie filmi jälgedes... Aga mina käisin hoopis Modigliani jälgedes ja see oli hea. Ta on mulle nüüd veel armsam!
Ja muuseumides käisime ja Mona lisat nägime (nagu mismõttes...) ja siis. Oh, mu eluunistus täitus! ma nägin ehtsat Modigliani maali!!! Oh, need värvid! Ma mõtlesin, et ma lähen lolliks! Aaaaa!!!! Ja Picasso ja Monet ja Matisse ja ja ja... Ohjumal, see ei olnud ju ometigi päris!!! Nägin ma neid tõesti!?!?!?
Maijõua sellest kirjutada! See oli liiga hull kogemus ja natukene mu tunnetest jäi sinna linna mind tagasi ootama! See oli lihtsalt fantastiline ja kõik mis me tegime... Seda oli nii palju ja nii vähe!!! ...Ja kõigest ei saagi rääkida ;)
Ja viiest päevast lihtsalt ei piisanud!!!
Ja et ikka meeldejäävam oleks, siis "murdsime" Invaliidide kiriku parki ka sisse ja magasime seal :) See oli kõige ägedam!!!
Ja tagsi hääletada oli kurb... Ma oleksingi tahtnud igaveseks sinna Eiffelitornilinna jääda. Jalutada kõik õhtud Montmartrel ja kuulata just seda muusikat...
Ja tagasi hääletada oli ka äge. Mu lemmik rekkajuht oli üks poolakas, kes oli Salusaare teisik ja ta rebis elukilde ja kuulas kohalikku rokki :P Ja ta on maailma parim südameatakitekitaja. Nagu pole üldse lõbus kui keegi ukse lahti rebib ja kisab, et: "Nuuuuštooo, ktooo sdjeees spaaet? Aaaah Sjiriiiljin????" Ja need valgevene kutid, kes meile piparmündikomme sisse söötsid olid ka kihvtid.. Ja siis see Belgia mees, kes meid enda juurde ööseks võttis ja siis hommikul toitis ja veel ise Saksa piiri äärde sõidutas oli ka äge... Nagu tema oli tõesti šeff!
Aga koju saime ja see oli hea. Isegi kõik need kingad, mis me šopaasime jõudsime ära tassid aja selle tonnise Modigliani raamatu ja filmi ja kübarad :) Ja äge, et ma Agnit oma kingaostumaaniaga nakatasin! Ja ma tänan teda elukogemuse eest ja missjuuu ja edu Itaalias!!!
Poola...
Saksamaa...
Mu musi!
