Autori surm ja multifunktsionaalne raadio. 

Et siis käisin ja surmasin autori ja see oli nii hea tunne.

See etendus... performance... oli parim elamus teatris üle (liiga) pika aja.

Oli.

Mu ootused A.R. Varresele olid taevastes kõrgustes ja õnneks sinna nad jäidki.

Fantastiline näitleja jääb fantastiliseks.

Lihtsalt.

Kurb on ainult see, et sain kätte Ardo Ran Varrese muusika, Liisi Koikson laul, Anzori Barkalaja luule CD ja olen nii ülimeeletult pettunud.

Mitte muusikas, mitte luules... Laulus.

Nii nõrgaks jäi see hääl selliste võimsate sõnade ja meeletult kauni muusika jaoks.

Kurb.

Paistab, et ma surmasin ka selle plaadi, sest panin ta kusagile ootama uut kuulamiskatset ja enam üles ei leia...

Aga võib olla see ei olegi nii kurb tulemus.

...

Ja labasema poole pealt:

Veel surmasin ma 10 kilo ja elustasin treeninguga poolteist...

Imeline algus ja siis noh... Kurat võtaks, eks.

Ilma peaaegu lillegi liigutamata.

Piisab taimetoitlane kohe- kohe vegan olemisest :D

...no ja joogast.

Ja spordiklubiga liituda ei tasu- kohe kilode arv tõuseb :)

Eile Arcticus duši all olles püüdis mu kõrv kõlaritest kinni sellise loo:

...mul oli kolmeminutiline dušidisko!

Jahseeonniihalb lugu, aga mis ma sinna parata saan, et lollused ja rõõmsad mälestused välja tahavad pääseda.

Loodetavasti ei võeta mult ära kliendistaatust selle kassiserenaadi ja vahupeo eest :P

Igatahes on imeline on see, et enam ei ole endal surmatud tunne.

Ma tunnen ennast taas elusana!

Päris endana juba natukene...