Nii igav, et vestlus kassiga tundub päeva tippsündmusena.
Selline päev, kus mitte midagi ei taha teha, sest nii igav on.
Hullult tahaks suhelda.
Ükskõik kellega....
...või millega.
Lihtsalt kuulda kellegi häält.
...
Oli selline päev.
Ja siis koputati uksele.
Ja ma olin täpselt sellises situatsioonis.
Muide- nad lubasid mulle, et ausalt tuleb paradiis maapeale.
Varsti!
...Ju nad siis olid kursis kõrgemate instantside plaanidega.
10.24.2012
♫ ♪ ♫
...Ja rohi ja jõhvikas ja muhv...
...
Ehk siis loo moraal oleks selline, et...
...MA TAHAN METSA MARJU KORJAMA!
Ja ma tahan oma mummulisi kummikuid ja ma tahan raba lõhna ja ma tahantahantahantahan...
10.22.2012
Halloween.
Noh, varsti on Halloween siis...
Siin Belgias on see igivana keldi püha popp asi tähistada.
Inimesed ehivad oma maju igasugu õudustega ja pakivad puud ja põõsad ämblikuvõrkudesse.
Mõned ei ole ilmselgelt kunagi ämblikuvõrku näinud, sest nende aed meenutab pigem ootamatu lumesaju kätte jäänud elamist kui midagi õudsat.
Nägin ka maja, mis oli üle tõmmatud musta kilega ja fassaadil rippusid elusuuruses luukered, tondid ja kõik need teised õudusfilmide tegelased.
Kuna ilmselt mul enam kunagi ei teki võimalust sellist lollust kaasa teha, siis meisterdasin ka Halloweeni kaunistusi.
Samas ei tea veel nutta... ehk jõuab see veider pidu ka meie õuele viimaks?!
Siis on meie väikesel rahval põhjust lausa neljal päeval aastas kostüümid selga tõmmata ja minul meisterdatud sünged kaunistused kapinurgast välja kraamida :)
....
Igatahes on Halooweenile (ja ka sügiele) kohaselt kõik kohad siin täis kõrvitsaid...
...ja kõrvitsaid ei ole tõesti kunagi liiga palju, kui asi puudutab aia dekoreerimist :)
Vaatamiseks ja kaunistamiseks on käiku lastud kõik alates kõige pisematest kõrvitsatest kuni hiiglaslikeni, milledel enamasti uhkustab juures ka silt kaaluga.
Siiamaani on kõige suurem kõrvits, mida nägin, kaaluga 640 kilogrammi.
Ja ilmselt selle kõrvitsa omanik armastab oma nunnut üle kõige maailmas.
Igal hommikul toob ta oma väikese tõstukiga kõrvitsa tee äärde ja õhtuks viib jälle aita :)
Kahtlustan, et see talumees veedab palju magamata tunde seda kõrvitsat poleerides ja silitades!
Olgu mis on...
Aga ma pean tunnistama, et vahva on see tänavapilt küll.
Selles suhtes, et tore on vahelduseks tahtmatult koledatele ja maitselagedatele aiakujukestele näha midagi, mis on küll tahtlikult kole aga kutsub naeratuse suunurka külastama :)
10.02.2012
Jäääär on sügise muusika.
Ausalt.
Ma võin kõik aastaajad vältida nende muusika kuulamist aga sügisel ma selle vajadusega võidelda ei suuda.
See on umbes sama möödapääsmatu, nagu fakt, et kevad algab Brainstormiga.
Ausalt.
...Mis meenutab mulle, et kui me Belgiasse tulime, siis Läti viimastel kilomeetritel tuli raadiost läti keeles Brainstormi "Ain't It Funny?" või peaks ma ütlema Prata Vetra "Prom uz siltajām salām?"
Mingil haigel põhjusel tunnistan, et see lugu kõlas läti keeles palju paremini :)
Kuidas see võimalik on, seda ma ei tea?!
Igatahes väga sobiv lugu oli.
Teelolemisest ja uutest kohtadest.
...Häbi on tunnistada, et mulle tegelikult täiesti meeldib Brainstorm.
Aga ainult kevadeti.
Õigustuseks ja nii.
Aga nad on parimad kevadekuulutajad!
Ja sa tead, et kevad on saabunud, kui kuuled raadiost või poes või kusagil mujal taustaks nende muusikat.
Ja ausalt- alati just kevadeti?!
See on nagu nõidus :)
Ja Brainstorm on tänu sellele kevademüsteeriumile kuidagi armsaks laulnud ennast.
Lihtsalt mulle meenuvad need esimest kevadpäikest täis lõunatunnid Supilinnas kui olin üksi kodus ja panin raadio mängima ja peaaegu alati tuli sealt mingil hetkel Brainstorm.
Ja siis ma keksisin päikeselaigust päikeselaiku oma lollakas pealuudega sipsaamas ja laulsin kõvasti ja valjusti kaasa (siinkohal loodan, et Uku ja Triinu kõrvad ei kannatanud väga hullult).
Ja täpselt niisamuti on minu jaoks ideaalse sügise märk Jääääre muusika saatel tehtud jalutuskäik Emajõe äärsest alleest, kus Svammi peab pardijahti kuni Toomemäeni, kus saab sahistada värvilistes lehtedes.
See on kõige ideaalsem!
...Ja ma ei kavatse enam kunagi ühtegi sügist ilma Supilinna ja Tartuta vastu võtta.
Nii on.
...
Igatahes täna rändasin ma mõtetega Supilinnas sest iPod valis just selle loo.
Selle kauneima.
Just selle parima sügisese jalutuskäigu loo.
Selle loo, mis on lausa loodud mängima hetkedel, mil jalutad natukene külmas sügiseses hommikus ja püüad ninale neid mõnusaid viimaseid soojendavaid päikesekiiri või veidikest uduvihma.
Just neil hommikutel peab ta mängima kui õhus on sügise lõhn!
Just siis on ta ideaalne muusika, kui Svammi tormab kõrge rohu sees ja värvilised lehed keerlevad õhus ja ta armsad hiigelkõrvad tõusevad kikki iga linnu peale ja just siis, kui ta leiab siili, kes temaga tutvust teha ei taha.
