Svammi niru elu ehk lugusid sellest, kui Sirilinil on igav...

Otsisin eile endale tegevust.
Koristamine on tüütu.
Kõik muu ka.
Ehted said tehtud.
Igav.

Vaatasin toas ringi.
Mitte midagi huvitavat ei olnud.
Lõpuks jäi vaatevälja vaikselt oma pessa peitu hiilida üritav Svammi.
...Ja kohe ka lõngakerad.
Nii ta läks.
Pool tundi ja mõned minutid peale hiljem...

...ja need suured Svammikõrvad ongi nüüd kindlalt soojas :)

Mul on ikka maailma kõige nunnum kuts!
Ausalt!