Nätsukummi!
Imelik on nüüd kõik. Virgot ei näe poolteist aastat... Kolmapäeval läheb ta laevale. Kuueks kuuks ja sealt otse mereväkke 11ks kuuks. Masendav ju. Aga ta lubas mulle hiigelkõrvarõngad tuua!!! :)
Esmaspäeval tõi ta enda. Sadas jälle mu uksest sisse Kaajotis ja palus, et ma ta läpakale kalaluu teeks autovärviga :) Jalutasime ja headaega ei öelnud. Natukene kurb on. Aga vähemalt ma tean, et ta on olemas ja ma saan kõrvarõngad!!!! Ta küll ütles, et ma olen imelik tüdruk ja ma olengi, kui otsustan selliseid asju, nagu ma ütlesin. Aga ehted toob ta mulle teiseltpoolt maailma ikka. Ta ju lubas. Ma ju olen talle armas, kuidas ta teisiti saakski! Sõprus on hea. Parim!

Muidu on ju hea. Päike on ja soe on. Maalin iga päev. Margitist tunnen puudust. Kato näitusel käisin Botaanikaaias. See oli mõnus. Oleks tahtnud seal kauem aega veeta...
Varblaseid pildistasin!