Aastavahetus ei ole kunagi minu jaoks olnud mingi hullult oluline asi.

Mulle meeldib olla kodus.

Teha omi asju.

Mulle meeldib süüa piparkooke ja vaadata seda igal-aastal-sama-film filmi...

Nii igav ongi.

Aga alati on hea tunne.

Ja see film on oluline.

Ilma selles filmis oleva loota nagu ei oleks kõik päris sama.

Ei oleks nii valus ja ei oleks nii kaunis.

Ei oleks neid kolme minutikest meenutustega ja ei oleks seda pisarakiskumise hetke.

Ei oleks seda minu aastavahetust.

Ja sel aastal peaaegu ei olekski tulnud seda minu uut aastat...

Õnneks on mul Mare, kes märkab ja teavitab hommikul äreva sõnumiga :)

Niisiis hilinemisega, aga ta tuli.

Koos kõigi tunnete ja mõtetega...

Aitäh!