7.08.2010

Viimased päevad on olnud nii jubedad.
Eile sain ma hakkama kohutava teoga.
Ja ma ei andesta seda endale mitte kunagi.
Ja ma vihkan kõiki, kes väitsid mulle, et see on ainuõige lahendus.
Pidin viima Pätu loomaarsti juurde.
Ta magab nüüd igavesti.
Ja mina hoidsin teda kinni.
Ma ei andesta seda endale mitte kunagi.
Ja mitte kellelegi teisele ka.
Ma saan aru, et ta oli nii vana.
18 aastat.
Ja et tal oli palju probleeme...
Aga see ei tähenda ju midagi!?!?!
Ta oli 18 aastat mu parim sõber.
Ma kasvasin temaga koos üles!
Kodu on ilma temata täiesti tühi ja võõras koht....

See on viimane pilt Pätust.
Tegin selle pool tundi enne arsti juurde minemist.
Minu väike vana kangekaelne Pätu.
Ma jään teda nii väga igatsema.
Kõiki neid päevi, mis me maale kõmpisime ja Saka vanaema võisaiadest lagedaks sõime...