Ärkasin täna jälle ikka väga varakult.
Päike paistis nii eredalt.
Ülihea oli ennast päikeselaigus sirutada ja mõelda rõõmsaid mõtteid ja siis tekki üle kõrvade vedades veel mõned hetked sellest hommikust näpata.

Kui ma lõpuks ennast vannituppa vedasin ja hambaid pesin, siis see lugu lihtsalt hakkas mängima.
Mu väikese blondi pea sees.
Tormasin kohe tuppa ja haarasin truu iPodi ja otsisin loo üles.
Ojaaa.
See lugu on just sellise unise ja päikeselise päeva lugu.
Sellise laisa ja natukene raske ja õhuta suvepäeva lugu.
Selline lugu, mida kuulates tekib tahtmine silmi päikese kiuslikuse tõttu kissitada.



Ja just see versioon loost..
Mitte ükski teine.
Just see.
John Lee Hooker koos Van Morrisoniga.
Mõlemad fantastilised muusikud.
Koos veelgi imelisemad.

Aga õnneks ei ole õues kohutav kuumus.
On mõnus ja värske peaaegu kevade ilm.
Kuigi tunnistan, et ma juba igatsen pehmet ja puhast lund :)
Aga samas....
Piibelehed ja krookused oleks ka vahvad vahelduseks.
Ja imemagusalt lõnavad kibuvitsaõied.

...Ja karikakrad.
Neid igatsen ma kohe väga.

Ja üle kõige- võimalust kanda kingi muidugi :)