Täna tuli lõpuks terve meie imepisikene suguvõsa Herne tänava pisikesse korterisse kokku :)
Mulle meeldivad need harvad korrad aastas, kui me kokku saame.
Ma ootan seda hetke alati nagu jõule ja lund.

Terve nädala meisterdasime kingitusi.
Ja valmistasime lauakatmise plaane.
Ja öösel tegime piparkooke.
Ja terve hommiku vaaritasime.
Ja lõpuks nad kõik tulid!
Lumised ja näljased ja päikeseliselt rõõmsad, nagu alati :D

Alati, kui kõik need kaheksa tegelast pluss neljajalgne pere meie Herne uksest sisse vajub, siis on selline tunne, et teisiti siin ei saakski elada!
See korter ongi loodud selle jaoks, et siin oleks just selline pere.
Mul on alati tunne, et seinad muutuvad sõbralikumaks ja ahi soojemaks ja üldse kogu korter kiirgab äkitselt tohutult soojust...
Ma ei taha, et see jutuvada lõppeks ja isegi vaikuse hetked on armsad.
Ja mul on tunne, et ma tahan, et iga päev, kui ma üle ukseläve astun, siis oleks siin selline sagin!

Traditsiooniline säärejooksu pilt ka ikka...

Aitäh, et te mul olemas olete!
Te olete MAAILMA kõige paremad!

...Ja tulge varsti jälle! :)


....Ja ma lihtsalt pean selle pildi panema :P
Pildi sellest, kuidas Svammi endale maailma parima inimdiivani leidis.
Miks parima?
Sest tal on üks käsi, mis pidevalt nänni jagab ja teine, mis sügab!